Konkursi "Lääne-Virumaa aasta tegu 2009" asutuse/ettevõtte/organisatsiooni teo kandidaadid

Virumaa Teataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
ASUTUSE/ETTEVÕTTE/ORGANISATSIOONI TEGU
- hääleta saab juuresolevas gallupis


Vinni perekodu rajamine

Oktoobris valmis Vinni alevikus Päikese tänaval Vinni perekodu, mis on koduks kuni poolesajale lapsele. Enamik lapsi on pärit Lääne-Virumaalt, aga ka väljastpoolt maakonda.

Lisaks turvalisusele ja ajakohastele tingimustele pakub perekodu lastele kodusoojust, perelähedust ja kõike seda, mida üks tavaline kodugi. Laps kasvab pere keskkonnas ja suhtleb hooliva täiskasvanuga.

Projekti rahastas sotsiaalministeerium, toimumise ja elluviimise eest on hea seisnud Vinni vald eesotsas vallavanem Toomas Väinastega.

Rakvere muusikakooli ­renoveerimine

Rakvere muusikakool läks sügisel alanud õppeaastale vastu täielikult renoveeritud majas. Suurim töö, mis majas suve jooksul ette võeti, oli täisventilatsiooni paigaldamine. Tööde käigus sai muusikakool ka abiruumid.

Lisaks pandi majja ajakohane signalisatsiooni- ja elektrisüsteem, kõik klassiruumid remonditi ning põrandatele paigaldati naturaalparkett, juurde tuli korralik keelpilli-, trummi- ja tšelloklass. Klassiruumide nõukogudeaegne mööbel vahetati välja ning muretseti uus infotehnoloogia riistvara, sealhulgas digitaalsed tahvlid. Täiesti uue ilme sai maja fassaad.

Rakvere muusikakooli renoveerimisprojekt läks maksma üle seitsme miljoni krooni. Ehitustöid tegid Viru Ehitus AS ja OÜ K-Kate Katusekattetööd. Sisekujundusel oli abiks Riho Hütt. Suur osa tööde tegemise juures oli Rakvere muusikakooli sekretäril-juhiabil Rita Metsal.

Vihula mõisakompleksi taastamine

Unique Hotelsi ketile kuuluv Vihula mõis on viimase aasta jooksul pärlina särama löönud. Kui möödunud aasta juuniks oli mõisahoonetest valminud tagamõis, tuvi-, palmi- ja teemaja, siis sel aastal tehti korda mõisa peamaja fassaad, peamaja põhjatiiba rajati majutusruumid ja esimesele korrusele vastuvõtt, samuti sai uue välimuse pesuköök, kus nüüd on hotellitoad.

Sügiseks jõuti renoveerimisega valmis ka ühes kõrvalhoones, kuhu seati sisse veel mõni hotellituba ja privaatne ökospaa. Kogu rahapaigutus ulatub koguni 200 miljoni kroonini.

Seafarmi ehitus Assamallas

2009. aastal ehitas OÜ Nurkse Tamsalu valda Assamalla võõrdepõrsaste farmi kokku 5000 põrsale. Hooned on sisustatud uusima tehnikaga ja on väga keskkonnasõbralikud.

Ehituse käigus heakorrastati ka suur osa Assamalla küla piirkonnast. OÜ Nurkse tegevus näitab, et isegi majanduslikult raskel ajal saab olulisi asju ära teha.

Pajusti-Piira-Tõrma kergliiklustee ehitamine

Juulis valmis kergliiklustee Pajustist Piira ristmikuni. Et kergliiklusteed oli vaja, näeb kasutustihedusest - on lapsevankri lükkajaid, rulluisutajaid-suusatajaid, jalgrattureid, kepikõndijaid, lihtsalt jalutajaid.

Nagu ütles üks kohalik: "Kergliiklustee kasutajad on nagu omaette klubi. Teadsin neid inimesi ka varem nägupidi, aga nüüd teretame, ajame juttu. On midagi, mis meid omavahel seob."

Tee valmis Vinni valla, Ida regionaalse maanteeameti ja Rakvere valla ühisprojektina.

Vello Jürna muusika­festival Väike-Maarjas

Väike-Maarjast pärit kuulsa tenori 50. sünniaastapäeva tähistati suurejoonelise muusikaüritusega - Väike-Maarja muusikafestivaliga.

Festivali raames toimusid Väike-Maarjas vabariikliku vokalistide konkursi II voor; kontserdid Väike-Maarja kirikus ja rahvamajas, kus paljude välisesinejate kõrval astusid üles ka Väike-Maarja muusikakooli ja gümnaasiumi õpilased; vast ilmunud CD-plaadi esitlus; meenutusõhtu; osalemine meistriklassides kogenud ja nimekate muusikute juhendamisel.

Seati üles põhjalik näitus Vello Jürna elu- ja lauljateest. Kolmepäevane üritus tõi Väike-Maarjasse ohtralt klassikalist muusikat, väga heade solistide esinemine lõi tõelise ooperiõhustiku.

Ürituse korraldasid Pille Lille Muusikute Toetusfond ja Väike-Maarja rahvamaja.

Logistikakeskuse avamine Kundas

Tööd alustas Lajose transpordi- ja logistikakeskus. Uues kompleksis on kontorihoone, autoosade kauplus, töökoda ja euronõuetele vastav veokite pesula. Hoone juurde on rajatud suur parkla.

Logistikakeskuses tegutseb ka õppeklass.

Logistikakeskuse ehitus algas eelmise aasta sügisel, hoonesse koliti 2009. aasta suvel. Transpordi- ja logistikakeskuse projekteerisid KEK Invest ASi arhitektid ja ehitas AS Koger & Partnerid.

Tunnustamist väärib majanduslikult raskel ajal 30 miljoni krooni suuruse investeeringu tegemine kohaliku ettevõtluse arengusse.

Vaeküla külakeskuse hoone rajamine

MTÜ Vahva Vaeküla on Sõmeru vallas Vaekülas tegutsev initsiatiivikate ja tegusate inimeste kooslus, kes on muu hulgas ellu kutsunud Vaeküla külaklubi ja andnud uue hingamise külakeskusele.

Mittetulundusühingu suurim projekt on külakeskuse oma maja, mis on saanud olulise tähtsusega tegevuskeskuseks kogu Vaeküla piirkonna jaoks.

MTÜ Vahva Vaeküla eestvedajad on Tatjana Sõtšova, Svetlana Johanson ja Karl Mägi.

Plaadifirma Lejal Genesi tegevus ja 50. albumi ilmumine

Detsembris tähistas oma 50. plaadi ilmumist mõjukas Rakvere plaadimärk Lejal Genes. Kunagisest tagasihoidlikust plaanist teha üks Rakvere uue ja hea elektroonilise muusika kogumikplaat kasvas välja plaadimärk, mis paljudele tuttavaks teinud Def Räädu ja kellega on koostööd teinud mitmed nimekad artistid.

Kuid mis ehk olulisemgi, tänu Lejal Genesile ja selle eestvedajale Remi Prualile, kes nimetab end absoluutseks Rakvere patrioodiks, on saanud võimaluse end kuuldavaks teha paljud Lääne-Viru noored. Ega asjata nimetata Rakveret üheks oluliseks räppmuusika kantsiks.

Virumaa osalemine Helsingi ­mardilaadal

Tuglase Selts korraldas Helsingis järjekordse mardilaada, kus seekord oli pearõhk Virumaal. Teiste hulgas olid kohapeal Eesti-Soome silda ehitamas Lääne-Virumaa poliitikud, ettevõtted ja kultuurikollektiivid.

Tuhandete soomlaste hulgas külastas mardilaata ka Soome president Tarja Halonen, kes autasustas joonistusvõistlusel osalenud lapsi.

Kunda noortemaja renoveerimine

Kunda linna noortemaja sai renoveerimise käigus uue katuse, heakorrastatud fassaadi ja korralikult remonditud siseruumid. Samuti tagati noortemajja sissepääs puuetega inimestele.

Paralleelselt hoone renoveerimisega omandas uue ilme noortemaja juurde kuuluv õueala. Majja paigaldati nüüdisaegne heli- ja valgussüsteem, et oleks võimalik korraldada mitmesuguseid põnevaid üritusi.

Kunda linn renoveeris noortemaja regionaalarengu fondi toel. Noortemaja on Kundas väga populaarne.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles