Traditsioonilise mõtlemise ning suhtumise kohaselt on väärtust vaid neil asjadel (või koguni inimestel), mida (või keda) on võimalik tarbida (või ekspluateerida), millest on nähtavat, tuntavat ning käegakatsutavat kasu. Väärtus on asjadel, mida saab mõõta, kaaluda ning käega katsuda.
Ramo Pener: Milline tarbimisväärtus on kooli lõpetajal?
On ju tõesti põhjust nii tegijal kui ka tarbijal rõõmu tunda oma kätega tehtud asjadest. Kui on kerkinud uus ja kaunis eramu, klaasist pilvelõhkuja või Solarise stiilis vabaajakeskus, siis need ehitised pakuvad silma- ja südamerõõmu nii seest- kui ka väljastpoolt - millegi olulisega on hakkama saadud, raha on sihtotstarbeliselt kasutatud, hoonete välisfassaad ilustab linnakeskkonda ning sees pakutavad teenused on meelelahutuse tarbijatele suureks rõõmuks.
Materiaalsete väärtuste loomise vajalikkuses ei kahtle keegi. Saab käia linte läbi lõikamas ning kooris "Tehtud!" hõiskamas. Ja need, kes midagi nähtavat ja käega katsutavat loovad - need inimesed väärivad imetlemist ning nende tegevused suuri rahasüste. Need, kes loovad lisaväärtust, on ühiskonnas kõrgelt hinnatud ning nende töö on vääriliselt tasustatud.
Terad ja sõklad
Kas ja milline tarbimisväärtus on põhikooli või gümnaasiumi lõpetajal? Vist mitte mingisugust. Käiakse üheksa või kaksteist aastat koolimaja uksi ja pinke kulutamas, aga lisaväärtust kusagil (vähemasti lähitulevikus) näha ei ole. Kas me toodame haridusehõngulist euroõhku? Mis või kes on haridustöötajate sisendiks?
Selleks on hindamatu väärtusega unikaalsed poisid ja tüdrukud, kes veedavad oma elu arenemis- ning kujunemisaastad nii koolieelsetes kui ka -järgsetes asutustes. Pesa- ja alusharidus on isiksuse kujunemisel kooliküpsuse sisendina väga olulised.
Sageli lükkavad vanemad 1. septembril koolimaja uksest sisse võsukese, kes vaimses mõttes veel kaela ei kanna ning kelle lastetuba on olnud pea olematu.
Kodu rolli ei asenda mitte keegi mitte kunagi ega mitte kusagil. Ja seda hällist hauani.
Mõnikord on juba sisend praak, katkine või lõhkine ja sellest hoolimata tuleb hakata inimhinge vundamendikive ükshaaval vaimse sidusainega müüriks üles laduma.
Tooraine peabki olema toores, aga pöördumatult kurb on see, kui toormaterjal on lootusetult kõveraks väänatud või painutatud või sidusaine on hoopis kipsiks kivinenud.
Kool ei saa ega ka pea valima toorainet, et juba varakult terad sõkaldest eraldada ning koorekiht endale kaapida. Eliitkoolid kahjuks sordivad endale parima ning kvaliteetseima toormaterjali, et siis eputada oma sisendi kõrge kvaliteedi (loe: konkurentsitult professionaalsete õpetajate) üle.
Koolilõpetaja väärtus
Kui analüüsida õpetajaameti renomeed, panuse ning tasu suhet, siis on selge, et ei riigikogu, valitsus ega ka kohalik omavalitsus ei soovigi panustada ega investeerida sisendi ning selle arengu kvaliteeti ning seejärel väljundi kõrge kvaliteedi hoidmisesse.
Nagu väidavad ka mõned nimekad Eesti kõrgkoolid, on kool valmistanud praaki, väljund on ebakvaliteetne ning kõrgkoolid ei suutvat kooli halba tööd enam kuidagi siluda ega parandada - kergem on süüdistada ja kiruda, eriti siis, kui Bologna leppele oodi laulmise vahepeal paus tekib.
Ei soovi maalida sünget pilti ega ka heleroosat unistust. Kooli lõpetaja ei tea ega oska suurt midagi, tööd teha ei viitsi, peret luua ei julge ning arusaamine elu põhiväärtustest ning seostest tal puudub.
Sellisel väljundil ei ole mingit tarbimisväärtust. Seda ei soovi endale ei äri- ega erasektor.
Niisiis, kooli lõpetaja tarbimisväärtus on nullilähedane ja loomulikult pole keegi huvitatud väärtustama õpetajate rasket ning kohati meeleheitlikku tööd (juhul kui olla kogu südamega asja kallal), kui nende töö väljund osutub väärtusetuks ning kasutuskõlbmatuks - eliitkoolide lõpetajad ja mõned maakoolide meeldivad erandid välja jättes.
See on pärast Eesti taasiseseisvumist juba ammu selge, et õpetajad tegelevad tänamatu asjaga ning suures osas missioonitundest.
Kas siis Saksamaa õpetajate panus ning töö kvaliteet on nii palju kordi parem Eesti õpetajate omast, et nende palk jääb kusagile 2500 euro kanti kuus?
Selles ma kahtlen juba ammu ja sügavalt.
Loomulikult tehakse praaki igas sektoris. Tehti praaki Solarise laekonstruktsioonide puhul ning tehakse praaki ka koolimaja paksude seinte vahel. Sisendi kihvakeerajad tuleb loomulikult vastutusele võtta ning vajadusel kas lahti lasta või kinni panna.
Lapsepõlve pikendamine
Alustada tuleb algusest ehk võimaldada noorel emal vähemalt kolm esimest eluaastat koos lapsega kodus olla, säilitades seejuures tema põhipalga.
Kui poolteiseaastane lapsuke lasteaeda viia, siis ei saa mingisugusest turvalisest ega soojast pesast juttugi olla. Laps asetatakse keset olelusvõitlust, kus ta peab iseseisvalt õppima massis toime tulema oma hirmude, rõõmude, unistuste ning igatsustega. Nii on võimalik omandada vaid huntidega koos ulgumist.
Siit algab paraku sisendi väärastumine, isiksuslik kõveraks moondumine - ka parimad lasteaiatädid ei asenda ema ja isa armastust ega hoolt.
Lapsepõlv on lapselt röövitud ning nüüdsest püüab noorukiks sirguv neiu või noormees oma olematut lapsepõlve pikendada kuni ülikoolini välja, sest ta on ilma jäänud olulistest suhetest, tähelepanust ning suhtlemisest.
Koolis algab faktiteadmiste tampimine, seal pole ei aega ega ruumi poisi või tüdruku emotsionaalse ning vaimse poolega tegelemiseks.
Psühholoogid, sotsiaalpedagoogid ja logopeedid suudavad tekkinud olukorda mõnevõrra leevendada. Liiga vara viskame oma kõige kallima vara, lapsed, pesast välja ja siis imestame, miks nad hiljem pesasse tagasi ei lenda.
Politikaanide ja suur- ning väikeettevõtjate äriline pilk peaks asenduma erilise ning tähelepaneliku pilguga lapse arengu suhtes.
Tegemist on probleemide puntraga. Lõngaots tuleb üles leida pere- ning hariduspoliitikas. Väljundi kehva kvaliteedi üle nurisemine peaks asenduma riigimeheliku käitumisega, kus pole enam ruumi röövkapitalistlikule klounaadile ega poolikutele tõdedele ning manipulatsioonidele.
Eesti riik ja ühiskond vajab hädasti kodu ning kodumaad hoidvaid ning kaitsvaid inimesi, kes ei karda ei tööd ega tõde. Aidakem diagnoosida ning peatada kala peast alguse saanud mädanemisprotsessi.