Eesti majanduses jagub optimismi ja kõhklusi

, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: SCANPIX

Kui panganduses valitsevad majanduskriisist ülesaamise meeleolud, siis Lääne-Virumaa metallitööstuse ja põllumajandussektori ettevõtjad on hinnangu andmisel esialgu ettevaatlikud.


Swedbanki põllumajandussektori juht Meelis Annus on positiivsemalt meelestatud.


Pankur rääkis, et intressimäärad on alanenud ning aktsiaturud elavnenud, mistõttu võib oletada, et majandustsükli põhi on selleks korraks läbitud.

2009. aasta 14%-line majanduslangus on seljataga ning 2010. aastaks prognoosib Swedbank 1,5%-list majanduskasvu.

"Mõistagi ei tähenda see seda, et kõigil hakkab äri automaatselt hoogsalt ülesmäge minema - raskustesse sattunud ettevõtetest kuuleme kindlasti kevadelgi, kuid alanud on pikaajalisem stabiliseerumine," kommenteeris Annus.

Toetus ekspordile

Tema arvates sõltub meie majanduse olukord eksportturgude käekäigust ja eksportööride võimest konkurentsis püsida ning läbi lüüa. "Positiivset mõju ootame kindlasti ka kinnitusest eurotsooniga liituda," märkis Annus.

Rääkides Swedbanki Lääne-Virumaa äriklientidest tõi ta positiivse märgina välja selle, et pankrotistumisi on olnud kardetust vähem. Lisaks on suurenenud hoiuste maht, mis näitab, et ettevõtjad koguvad äri kindlustamiseks lisaressursse.

"Muret teeb aga jätkuv töötuse kasv, mille kahanemist prognoosime alles kevadeks. Investeerimisotsuste tegemisel on ettevõtjad praegu pigem ettevaatlikud, panga tuge küsitakse eelkõige käibevahendite finantseerimisel," sõnas Annus

Pankur soovitas ettevõtjatel suunata tähelepanu kulude kärpimiselt taas konkurentsivõime suurendamisele ja seda täpsema planeerimise, protsesside parendamise ja läbimõelduma juhtimisega. Tema arvates tasub kindlasti keskenduda põhitegevusele ning tegutseda valdkonnas, millest lõpuni aru saadakse.

"Samuti võiks uute inves­teerimislaenu taotlustega pangast julgemalt läbi astuda. Näiteks eksportivatele ettevõtetele pakub Swed­bank koostöös KredEx-iga soodsamat finantseeringut. Kokku on programmi maht 1,2 miljardit krooni, millest Swedbanki klientidele on 887 miljonit," tutvustas Annus.

Tamsalu EPT ASi põhitegevuseks on metallitööd, toodetakse põllu-, metsa- ja teedemasinaid. Ettevõtte tegevdirektor Valdo Simonlatser rääkis, et ettevõtte jaanuarikuu tulemuste põhjal on raske prognoosida, kas nende firma on majanduskriisis põhja läbinud või mitte.

Riskid püsivad

"Ka headel aastatel tuli aasta alguskuudel vähem tellimusi, see teeb ennustamise raskeks," ütles Simonlatser.

"Selge on aga see, et kohalik põllu- ja metsamees meie toodangut praegu osta ei jaksa. Lattu on seisma jäänud isegi nende varem tellitud kaupa, sest tasuda ei suudeta," nentis Valdo Simon­latser. Firma põhiline toodang läheb ekspordiks Soome ja Norrasse.

"Sealsete koostööpartnerite tellimuste täitmine on aidanud firmal edasi tegutseda. Tellimuste maht on siiski oluliselt vähenenud," kõneles Simon­latser.

JK Otsa Talu OÜ on 1997. aastast tegutsev perefirma, mille põhitegevusalaks algaastatel oli teraviljakasvatus ja 2003. aastast alates peab firma 400-pealist piimaveisekarja.

Lääne-Virumaal rohkem kui 2000 hektarit põllumaad majandava perefirma asutaja Jaan Kiisk arvab, et jutud majanduskriisi raskeima perioodi ületamisest on enneaegsed.

"Näiteks paljud põllumehed on endiselt keerulises olukorras, sest eelnevatel aastatel tehtud investeeringuvõlad vajavad tasumist," märkis Jaan Kiisk.
Tema sõnul olid vilja ja piima kokkuostuhinnad lähiminevikus sedavõrd madalad, et farmerid jäid kahjumisse.

"Praegune piima kokkuostuhind 4 krooni liitri eest võimaldab ära majandada, kuid kasumit ei teeni ja uusi vajalikke investeeringuid teha ei saa. Pangad laenavad põllumajandussektorile praegu suure ettevaatusega," kommenteeris Jaan Kiisk.

Tema teada on põllumajandussektoris võlglasi palju ja kui krediidiandjad laene enam pikendada ei soovi, tabab maaettevõtjaid pankrotilaine.

• Lääne-Viru maakonnas tegutseb 2522 ettevõtet, asutust, FIEt ja mittetulundusühingut.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles