Ühispanga parim pensioni teise samba müüja 2002. ja 2003. aastal on Rakvere kontoris töötav kliendihaldur Toomas Lumi. Ta ennustab, et pärast teise pensionisambaga liitumise buumi lõppu hakatakse rohkem tähelepanu pöörama kolmandale, ja räägib, millele praegu tähelepanu pöörata, et pensionieas nälga ei jääks.
Mitmele inimesele tuli pensioni teine sammas maha müüa, et saada Ühispanga parimaks?
Mul on praeguse seisuga kolme aasta peale umbes kaks tuhat klienti. Kaks aastat olen võitnud ja loodan ka sel aastal sama. Minul on sel aastal umbes 500 lepingut, teisel kohal olijal 200 ringis.
Palju neid inimesi järel on, kes saaksid teise pensionisambaga liituda, ent seda veel teinud pole?
Raske on konkreetset numbrit öelda, aga põhiosa on senise kahe perioodi jooksul liitunud. 2002. aasta maikuus hakkas asi pihta, esimesed laekumised olid juulis. Kui kogu tööealine elanikkond on umbkaudu 600 000 inimest, siis umbes kolmandik pole veel teist sammast valinud.
Kogu Euroopa on suundumas kolmesambalise pensionisüsteemi poole - esimene on riiklik, teine nn kohustuslik kogumispension ja kolmas vabatahtlik. Peetakse normaalseks, et viimasest palgast oleks pension 65-70 protsenti. Kahe sambaga tuleb kokku heal juhul 40 protsenti.
Põhisuund on praegu kolmandal sambal. Teise samba kohta tuletatakse kampaaniates meelde veel neile, kes pole liitunud - oktoobri lõpuni on viimane hetk liituda neil, kelle sünniaasta on 1962-1964.
Hiljem sündinutel on rohkem aega mõelda, aga julgelt soovitan liituda, sest see osa, mis palgast maha läheb, on päris väike. Paljud inimesed ei teagi, et see summa on reaalselt väiksem kui see, mis elementaarse arvutusega välja tuleb. Kaks protsenti peetakse brutopalgast kinni ja neli protsenti tuleb riigi katlast juurde. Kui näiteks palk on 5000 krooni, siis 2% on 100 krooni ja 4% 200 krooni.
Tulumaksustamisega võidab see inimene veel 26 krooni, nii et palgapäeval on tal palgast maha läinud ainult 74 krooni ja fondi läheb juurde 300 krooni. 10 000 krooni puhul on see vahe veel suurem - 148 krooni saab inimene vähem kätte ja 600 krooni läheb fondi. Samuti inimesed, kelle palk on väiksem, saavad fondi rohkem raha kui ise maksavad. Riik on võtnud seisukoha, et neid, kes ise ennast aitavad, aitab ka riik.
Kas näiteks alampalka teenival töötajal on üldse mõtet teise sambaga liituda, sest fondi minev summa on ju väike?
Liitumisel tuleb mõelda, kas suudaks elada ilma selle osata, mille veel vähem saaks kätte (2500-kroonise palga puhul 37 krooni kuus) või mitte. Ma arvan, et kui praegu on raske, siis tulevikus pensionipõlves on veelgi raskem. Keskmine eluiga on meestel umbes 65 ja naistel 73 aastat, aga teine statistika on selline, et kui sa pole pensionile minemise ajaks ära surnud, siis elad tõenäoliselt veel üle 20 aasta.
See 37 krooni on tõenäoliselt tulevikus palju suurema väärtusega kui praegu. Aastaga koguneks fondi 1800 krooni + intress. Kümne aastaga juba 18 000 ja kui iga kuu saab pensionile ka 100 krooni juurde, siis ma arvan, et seda ei ole vähe.
Praegu on Eestis iga pensionäri kohta 1,5 töötavat inimest. Kahekümne aasta pärast on iga pensionäri kohta üks töötav inimene ja veel raskem pensioni riigieelarvest maksta.
Kas pensioniraha sambast otsa ei saa?
Raha otsa saamine on välistatud. Pidevalt kontrollib kõiki investeeringuid väärtpaberiinspektsioon. Kui tehakse vale otsus ja fond kannab kahjumit, siis kõigepealt läheb kompenseerimiseks fondivalitseja osalus, siis fondivalitseja omakapital, siis depoopanga omakapital.
Ja kui ka sellest ei piisa, mis on küll näiteks Ühispanga omaniku SEB puhul välistatud, siis makstakse seaduse järgi välja 100% kuni 10 000 eurost ja 90% osast, mis on üle selle.
Kui pensioniaeg jõuab kätte, siis tehakse suremustabeli alusel graafik ja makstakse pensioni elu lõpuni, olenemata sellest, kaua inimene elab. Kui kogumisperioodil juhtub halvim ja inimene sureb, jääb raha pärijatele. Nad võtavad kas selle raha välja ja maksavad 26% tulumaksu või kannavad kogunenud raha oma pensionikontole.
Palju pensionisamba eest maksma peab?
On kolme liiki kulusid - sisenemistasu, väljumistasu ja kõige suurem, valitsemistasu. Valitsemistasu on umbes 1,5 kuni 1,8 protsenti aastas. On näide, et kui 25-aastased sõbrad Priit ja Eero saavad võrdselt brutopalka
10 000 krooni kuus ja valivad sarnased pensionifondid, aga ühel on valitsemistasu 1,5% ja teisel 1,85%, siis vahe on aastas 0,35%. Aga 33 aastaga, kui eeldatud palgatõus on 5% ja fondide puhastootlus 8% aastas, on vahe umbes 85 000 krooni.
Mida saavad oma pensionipõlve kindlustamiseks teha need, kes enam teise sambaga liituda ei saa?
Neile, kes on sündinud 1961 või varem, on praegu ainus võimalus kolmas sammas. Usun, et reklaami on piisavalt olnud, aga ka pangas on alati inimesi, kes seda selgitada oskavad.
Investeerimisnõuannetes on ikka soovitatud pensionisambad maksimaalselt ära kasutada. Nii suurt tootlust pakuvad vähesed võimalused. Kui pensionini on jäänud alla seitsme aasta, siis võiks mõelda eelkõige konservatiivsemale fondile, mis koosneb võlakirjadest ja kasvab vähem, aga stabiilselt.
Mõni on mõelnud, et hakata kinnisvara alal tegutsema. Kuid see nõuab algkapitali ja hooldamist ning laenu eest ostes ja intressi makstes ei pruugi lõpuks ära tasuda.
Kui palju tuleb pensioni müümisel kasuks teie teine töö pulmavanema ja õhtujuhina?
Ma arvan, et see on väga oluline. Eelkõige tuleb tunda toodet ja hoida ennast muutustega kursis. Ja fakt on see, et kui on hea toode, on seda hea müüa. Aga esinemiskogemus on siiski väga tugevaks aluseks olnud.
Kas inimesi mõjutab pensionifondi valimisel ka liitumise puhul kingitav tekk või meepott?
Mina ei oska ausalt öelda sellest tekist ja meest suurt lugu pidada. Minu arvates on tähtis, et ma mõtlen oma tulevikule ja hetkeline rõõm, tekk või pott mett pole primaarne.
Aga samas olen täheldanud, et inimestele meeldib väike meelehea ja kui kõik teevad väikest meelehead, ei saa ju maha jääda. Kurb on see, et inimesed, kes on liitunud varem ja teadlikult - neile ei saagi mett moka peale määrida.