Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/10/04/2502795t1h64ca.jpg)
Vanade rannatraditsioonide vaimus õnnistatakse peatselt Kunda kirikus meetripikkune laevamudel, mis on mõeldud mälestama Virumaa randlasi ja meremehi.
“Ma pole kunagi nii lagedat kirikut näinud,” ütles kaugsõidukapten Aadu Nurmsalu jutu alguseks Kunda kiriku kohta, selgitades, et rannakirikutes on olnud vanast ajast tavaks tuua pühakotta laevamudel, mis meenutab merel kohatud raskusi ja õnnelikke pääsemisi. Eriti on kirikutesse laevamudelite toomine levinud Skandinaaviamaades.
Eesti riikliku meremuuseumi teaduri Vello Mässi andmetel on randlased ohvrilaevade kirikutele annetamist tundnud juba ammu. Keskajal oli levinud ka laevakujutiste maalimine freskodena, eriti palju leidub niisuguseid seinamaale Gotlandi kirikutes.
Puust laevad, rauast mehed
Ajal, kui veel puust laevad merd kündsid ja mehed tormiga võideldes mastidel ronisid, oli küllalt hetki, kui loota võis vaid imele. “Kui ikka lõpp silmaga näha oli, siis mehed käisid all ja panid veel puhta pesu selga,” jutustas Nurmsalu. Kui siis eluga pääseti, oli tavaline, et mehed panid raha kokku ja annetasid kirikule laevamudeli.
Kuigi katoliku kirikus on kombeks tuua kirikusse väga erinevaid kujusid ja ande, on meil olnud see tava rohkem merega seotud. “Ei tule nagu ette, et keegi oleks toonud näiteks vankrimudeli,” arutles kapten.
Põhjuseks, miks meremehed on pikaks ajaks vana tava täitmise soiku jätnud, võib pidada punavõimu poolt haaratud vahepealseid aastaid, mis uue põlvkonna teadmistesse sügava lünga tekitasid. Kirikuid laastati, sinna kogutud asju veeti minema ja lihtsalt hävitati. Paljude randlaste sugulased elasid välismaal ja seetõttu ei võetud neid poisse merekooli. Isegi kui õnnestus mereharidus saada, tekkisid probleemid viisadega välissõitudele pääsemiseks.
Tehnikast hoolimata
Vello Mässi sõnul on selline olukord põhjustanud olukorra, kus eestlased ei oska ise oma merenduslikku minevikku hinnata ega mäletada.
Et vana tava meenutada ja mälestada Virumaa randade kalureid, sugenes idee panna üks mudel Kunda kirikusse. Õnneliku juhuse tõttu õnnestus Kunda sadama rahalisel toel hankida Prantsusmaalt viiemastilise parklaeva mudel, mille elupõline kaugsõidukapten ise kokku pani.
Elusuuruses oleks laeva pikkuseks ligikaudu 120 meetrit ning mastid kõrguksid üle kolmekümne meetri. “Siit saab ettekujutuse, mis tunne on mehel, kes tuulega seal masti tipus kõigub,” märkis Nurmsalu, kelle sõnul ei saa merega seonduvasse kunagi hooletult suhtuda. Sest õnnetusi juhtub tipptehnikast hoolimata ja mehed jäävad merelt tulemata ka praegusel ajal.
Kiriku ja usuga Aadu Nurmsalul enesel suuremat seost ei ole olnud. Laevamudeliga tegelemise põhjuseks nimetab kapten mereajalooga seonduvat ja et rannarahvana peaks ka virulastel kirikus märk maas olema.
Siiani on Eestis restaureeritud Rootsi riigi abil mõni säilinud vana kirikulaev, üht neist võib näha Tallinnas, Rüütli tänavas Rootsi Mihkli koguduses.
“Hea, kui see vana pruuk jälle laiemalt leviks,” lisas Nurmsalu.
Sest meri pole randlasele lihtsalt vesi. See on tähendanud tööd ja leiba, kõike, mis tähtis.