Kiri Brüsselist: Autovõõrutus algab autoennetusest

Vahur Afanasjev
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Sõber ütles, et sõidab Brüsselisse külla. Autoga. Mistõttu uurisin, kuis kodu ümber parkimisega lood on.

Selgus, et mitte ainult parkimiskohtadega pole kitsas, vaid et parkimine kogu Etterbeeki kommuunis on võõrastele tasuline ja ajapiiranguga. Etterbeekis elab kahe Rakvere jagu rahvast ja vaid kommuuni üks ots on kesklinnas – nii et päris räige autovõõrutuse meede.

Piiratud parkimine pole ainus autovõõrutuse ilming Brüsselis: siin leidub hulgaliselt “lamavaid politseinikke”, ühesuunaliste tänavate rägastikke, pikki ümbersõite ja “punaseid laineid”.

Eestis, eriti Tallinnas, köetakse ajuti üles autovõõrutuse kampaaniaid. Venitatakse tasulise parkimise ala, lastakse trahve koguda turvafirmaks kutsutaval mutantide armeel, pillatakse tõkiseid, kaevatakse kraave ja lisatakse võrdsete teede ristmikke.

Mitte et autovõõrutus põhimõtteliselt vale oleks. Linnas polegi normaalne aina autoga ringi tiirutada. Aga võõrutus ei toimi ennetuseta.

Ainus hea autoennetuse meetod on paremate alternatiivide pakkumine. Brüsselis jõuab kõige kiiremini edasi metrood, trammi ja kondiauru lõimides. Belgias üldiselt pääseb jõudsaimalt liikuma rongiga.

Tallinnas on kiireim takso, siis tulevad eraautod. Trammiliiklus katab Eesti pealinnas vaid kitsukese ala. Metrood pole.

Rakveres kannatab jalgsi ka käia, aga kui elu aktiivsem ja vajalikud paigad maakonna või suisa kogu Eesti peal laiali, ei ole autole alternatiivi olemas.

Moraal: selle asemel et automaksude ja parkimistrahvidega kollitada ning silmakirjalikult säästvusejuttu puhuda, oleks Eesti riigil aeg uusi rööpaid paigaldama hakata.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles