Tervis: Neeruhaigus tuleb võimalikult varakult avastada ja ravida

Hemodialüüsi protseduur: kui neerud on väga kahjustanud ja oma funtktsiooni ei täida, teeb töö ära aparaat, mis puhastab inimese organismi mürgistest jääkainetest ja liigsest veest. Protseduur kestab 4-5 tundi ja seda tehakse keskmiselt kolm korda nädalas. Foto: Internet

Kui neerud ei saa oma ülesannetega hakkama, kuhjuvad jääkained organismi ja võivad tekkida tüsistused. Varajane neerupuudulikkuse avastamine aitab pääseda raskematest tüsistustest.

Neerude ülesanne on reguleerida organismi vedelikusisaldust, eemaldada organismist kahjulikke jääkaineid ning toota hormoone, mis reguleerivad vererõhku, punaste vereliblede arvu ning luuainevahetust. Kroonilise neerupuudulikkuse korral ei saa neerud oma ülesannetega hakkama.

Haiguse süvenedes kuhjuvad jääkained organismi ja sellest võivad tekkida tüsistused: kõrge vererõhk, aneemia ehk kehvveresus, luude ja närvide kahjustus. Tüsistuste teket on võimalik aeglustada vaid neerukahjustuse võimalikult varajase avastamisega.

Kroonilise neerupuudulikkusega haigete arv on viimasel ajal kasvanud 5 – 10% võrra aastas. Seda võib seletada asjaoluga, et üha enam diagnoositakse diabeeti ja kõrgvererõhutõbe, samas pole haiged ise piisavalt teadlikud nende haiguste neere kahjustavast toimest.

Neeruhaigus “kauba peale”

Üheks peamiseks ja tähtsamaks organiks, mida suhkurtõbi kahjustab, on just neerud. Neerukahjustus areneb keskmiselt 10 – 15 aastat pärast diabeeti haigestumist.

Eesti neeruasendusravi haigetest on diabeetikuid juba üle 20%, mujal maailmas ulatub diabeetikute osakaal juba ligikaudu 40 protsendini.

Diabeedi korral tekkiv neerukahjustus on pöördumatu ehk krooniline. Kõrge vererõhk kahjustab eelkõige neeruartereid, kahjustuse ulatus oleneb haige vanusest ja kõrgenenud vererõhu astmest.

Hüpertensioon kahjustab nii väikese- kui ka suurekaliibrilisi veresooni. Ka hüpertoonia ehk kõrgvererõhutõve korral on neerukahjustus pöördumatu. Kõrgvererõhutõvega haigeid on neeruasendusravi haigete hulgas 15%, neli aastat tagasi oli neid 5%. Seega on nii diabeet kui ka hüpertoonia väga olulised kroonilise neerukahjustuse tekke ja hilisema neerupuudulikkuse kujunemise põhjused.

Neerud on aga väga suure kompensatsioonivõimega, mis tähendab, et mürgised jääkained hakkavad organismi kuhjuma alles siis, kui kaob üle poole neerude funktsioonist. Enamik inimesi võib täisväärtuslikult elada ka siis, kui on säilinud 10 - 15% neerude funktsioonist.

Neeruasendusravi – dialüüsravi ja neeru siirdamist - läheb vaja alles siis, kui neerude funktsioonist on säilinud vähem kui 10%.

Siirdamine on küll parim lõppstaadiumi neerupuudulikkuse ravimeetod, mis annab haigele kõige parema elukvaliteedi, kuid kaugeltki pole see sobiv kõigile haigetele.

Siirdamise ootelehele satub vaid kolmandik dialüüsravi saavatest patsientidest ja uue neeru ootamise aeg on 1 – 2 aastat. Eestis tehakse keskmiselt kuni poolsada neerusiirdamisoperatsiooni aastas.

Mida varem, seda parem

Mida varem haigus avastatakse, seda lihtsam on ravi. Kõige esmaseks neerukahjustuse tunnuseks on valgu ilmumine uriini.

Seetõttu on väga oluline, et suhkrutõve ja kõrge vererõhuga haiged teeksid vähemalt üks kord aastas uriinianalüüsi, et võimalikult varakult avastada neerukahjustus ja õigeaegse raviga vältida selle progresseerumist.

Need, kellel neerufunktsioon on juba halvenenud, peaksid vähemalt üks kord aastas tegema ka vereanalüüsi, et määrata jääkainete taset organismis. Suhkru- ja kõrgvererõhuhaigetel on ka oluline teada, et ainult normis hoitud veresuhkru ja vererõhuga on võimalik neerupuudulikkuse süvenemist edasi lükata ja neerukahjustust vältida.

Tervislikud eluviisid

Neerupuudulikkust võivad põhjustada lisaks diabeedile ja hüpertooniale ka teised haigused: külmetused, viirused, põletikud.

Seetõttu on oluline riietuda ilmastikule vastavalt: vältida tuleks palja seljaga ringikäimist ning tingimata tuleks kanda jalanõusid, mis hoiavad jalad soojas ja kuivas.

Samuti mõjub neerude talitlusele vedeliku tarbimine. Eriti ei tohi joomist ära unustada palavate ilmade puhul ja ka palavikuga kulgevate haiguste puhul.

Tähtis on õigesti toituda, sest rasvased, soolased ning kolesteroolirikkad toidud ei soodusta mitte ainult südame- vaid ka neeruhaigusi.

Suhkruhaigetel ja kõrgvererõhuhaigetel on neeruhaiguse süvenemise vältimise peamiseks meetodiks hoida normis veresuhkur ja vererõhk.

Neeruhaigus võib tabada igaüht ja igas eas, kuid õigeaegse ja õige raviga on enamasti võimalik neerukahjustuse ja neerupuudulikkuse süvenemist aeglustada.

Kadri Lilienthal, nefroloog