Kui reisilennuki kaaperdanud terroristid tahavad rünnata näiteks Toompead või siinset elektrijaama, annab käsu nende allatulistamiseks kaitseminister.
Kaaperdatud reisilennukit võib rünnata kaitseministri käsul
9. mai 2006, 00:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nii ütleb paari nädala pärast valitsusse jõudev seaduseelnõu. “See on Eesti taevas muidugi hästi teoreetiline ja loodetavasti väga ebausutav olukord, aga kui tõenäosus on kas või paar protsenti, peame valmis olema,” ütleb kaitseministeeriumi avalike suhete juht Madis Mikko.
Tsiviillennukit, mida kasutatakse sõjaliseks ründeks, nimetatakse renegaatlennukiks. Tavaelus on renegaat vastasleeri üle läinud inimene.
Renegaatlennuki tähendus sai selgeks 11. septembril 2001, kui väidetavalt Osama bin Ladeni juhitud terroristid suunasid kaaperdatud reisilennukid New Yorgi kahte pilvelõhkujasse ja USA kaitseministeeriumi ehk Pentagoni peakorterisse.
Mõni NATO riik peab seda lennukikaaperdamise järgmiseks sammuks ja niisuguse lennuki allatulistamist kuriteo tõkestamiseks; enamik alliansi liikmeid tõlgendab aga renegaatlennukit kui sõjalist rünnet, millele tuleb vastata jõuga.
Just nendega ühineb ka Eesti, sest kaitseministeeriumis valminud ja ilmselt paari nädala jooksul Andrus Ansipi valitsuse ministrite laudadele jõudev seadusemuudatus nimetab mõnd maapealset objekti sihtivat terroristide kaaperdatud reisilennukit sõjaliseks ründeks.
Käsu selle allatulistamiseks saab anda kaitseminister, ütleb seaduseelnõu. “Praegu ei ole meil korda, kuidas niisugust korraldust anda ja ka lähitulevikus pole vahendeid korralduse täitmiseks,” räägib aga seaduseelnõu koostamise ja kooskõlastamisega seotud kaitseministeeriumi ametnik.
Aasta tagasi, kui USA president George W. Bush väisas Riiat, patrullisid Läti kohal Ameerika hävitajad. Lätlased olid teinud ameeriklastega lepingu, et Läti kaitseministri käsu järel lastakse renegaatlennuk alla.
Eestil selliseid lepinguid ei ole. “Esialgu tundub ebatõenäoline, et me nendeni jõuame,” tunnistab kõrge kaitseametnik. “Miks peaks mingi riik võtma vastutuse tulistada Eesti kohal alla reisilennuk näiteks 300 reisijaga? Poliitiliselt väga keeruline olukord, sest küsimus võib olla sadades inimeludes, kuigi maa peal võib renegaatlennuki rünnaku järel hukka saada tuhandeid või isegi kümneid tuhandeid inimesi.”
Sama ametniku sõnul ei ole siin patrullivatel NATO hävitajatel automaatselt jõu kasutamise õigust. Nad saavad küll kaaperdatud tsiviillennuki identifitseerida, lennata sellele nii lähedale, et näha, mis toimub kokpitis, kuid ei enamat. NATO-l puudub ühtne reegel, kuidas liikmesmaad peaksid taolisi juhtumeid lahendama. Seni aga on vihjatud võimalusele, et Eesti võiks renegaatlennuki vastu sõlmida lepingu USAga, mis tähendaks ühendriiikide hävitajate asumist kusagile lähikonda.
Toomas Sildam, Postimees