“Ussisõnad” pälvisid Vildelt võidupärja

Andrus Kiviräha haarav, puudutav ja pöörane “Mees, kes teadis ussisõnu” paneb eestlase mõtlema. Foto: Peeter Langovits/Postimees

Eduard Vilde kirjandusauhinna komisjon valis 2007. aastal ilmunud teostest kõige vildelikumaks Andrus Kiviräha romaani “Mees, kes teadis ussisõnu”.

Kaheteistkümnest auhindajast andis salajasel hääletusel Andrus Kiviräha “Mehele, kes teadis ussisõnu” oma toetuse seitse žürii liiget. Võrdselt kahe hindaja soosikuks oli Ene Mihkelsoni “Katkuhaud” ja Mehis Heinsaare “Rändaja õnn”, ühe hääle sai Jaan Kaplinski “Seesama jõgi”.

Romaani “Mees, kes teadis ussisõnu” nimetati haaravaks, puudutavaks, kummaliseks ja pööraseks teoseks, mis justkui ajaloo sügavusest lähtudes vaatab pingsal pilgul ettepoole, küsib, mis on mille hind ja mis on seda hinda väärt, ärgitab mõtlema väärtuste ja nende suhtelisuse üle.

Ükskõikseid pole

Lääne-Virumaa keskraamatukogu laste- ja noorteosakonna juhataja Reet Tombandi sõnul on “Ussisõnad” tõsisem ja sügavam kui sama autori “Rehepapp”.

“Ta on traagiline ja peaks palju rohkem mõtlema panema. Kui “Rehepapi” puhul võis suunurga muigele ajada ja mõelda, et hästi ütleb, siis see raamat paneb inimese seisatama oma teekonnal, mõtlema ja muretsema, millisena me liigume edasi, kas liigume metsast välja või otsime seal oma ussisõnu ja teisel kombel hääbudes. Võib-olla eesti keel ongi kord need ussisõnad,” arutles Tomband.

“Mina liigitaksin “Ussisõnad” ohuromaani alla,” lausus Vinni-Pajusti eesti keele õpetaja Riina Reimann. “Võtsin algul Kivirähka kui naljameest ja sellepärast ei hinnanud ka “Rehepappi”, aga need “Ussisõnad” on juba natuke parem,” tunnistas kauaaegne kirjandusõpetaja Endel Molotok.

“Sa ei saa raamatut käest panna, see on nii põnev. See on üks parimaid raamatuid, mida ma olen lugenud,” sõnas Vinni-Pajusti XI klassi õpilane Kaie Rae. “Sisu on tohutult hea. Tõsine raamat, mis pani mõtlema. Minu tutvusringkonnas on see praegu üks enim loetud raamatuid,” rääkis sama klassi neiu Imbi Kaunismaa.

“Ma ei mäletagi niisugust raamatut, mille lõpus mul tuleks pisar silma. Sõna otseses mõttes hakkasin nutma. Endal oli ka imelik - üksi kodus, loed raamatut, raamat saab läbi ja nutad ...,” tunnistas Vinni-Pajusti gümnaasiumi eesti keele õpetaja Marge Guljavin.

Tema sõnul on “Ussisõnad” teos, mis paneb õpilasi eestluse teemale sügavamalt mõtlema.

Kuigi Kivirähale kuulub põlvkondadeülene toetus, on tal ka sama veendunud vastasleer. “Kivirähk on kirjanik, kelle loomingut kas väga armastatakse või väga ei meeldi, külmaks ei jäta see kedagi. Olen kogenud õpilaste seas täiesti vastakaid arvamusi,” möönis Marge Guljavin. “Lugejatele kas meeldib või ei meeldi, vahepealset varianti ei ole,” kinnitas Vinni-Pajusti raamatukogu juhataja Ere Tammeorg.

Kirjandusauhinna vaimse alustala Ilme Posti sõnul on raamatu hindamisel oluline ka lugejamenu - ja seda on “Ussisõnadele” jätkunud nii ostetavuse kui loetavuse mõttes.

Õigesti mõistetud

Andrus Kiviräha “Mees, kes teadis ussisõnu” valiti mõne nädala eest ka Virumaa kirjandusauhinna laureaadiks.

“See on nii hämmastav, et lausa piinlik - on ju teisi häid raamatuid veel,” ütles Andrus Kivirähk ja lisas, et tal on auhinna üle tegelikult ikka väga hea meel.

Kirjaniku sõnul on eesti keelel tõepoolest oht ussisõnadeks muutuda. “Õigesti on raamatust aru saadud, nii võib minna küll,” sedastas Kivirähk.

Virumaa kirjandusauhinna ja Vilde kirjandusauhinna žürii otsus langeb kogu ajaloo jooksul kokku teist korda: aastal 1992 kuulusid mõlemad auhinnad Kalju Saaberi romaanile “Punaselageda saaga”.

Eduard Vilde nimelise kolhoosi asutatud Vilde kirjandusauhinna esimene laureaat oli aastal 1965 Rudolf Sirge romaan “Maa ja rahvas”. Mullu kuulus auhind Jan Kausi romaanile “Tema”. Vilde kirjandusauhinna suurus on 10 000 krooni.