Loodus: Harilik tõlkjas väärib rakvere raipe kuulsat nime

Eva Klaas
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rakvere raibe ehk harilik tõlkjas on tülikas, kuid õitsemisajal ilus umbrohi, mida leiab lausa Rakvere linnuse lähedalt.
Rakvere raibe ehk harilik tõlkjas on tülikas, kuid õitsemisajal ilus umbrohi, mida leiab lausa Rakvere linnuse lähedalt. Foto: Andres Ehrenpreis

Harilik tõlkjas, mida rohkem tuntakse rakvere raipena, kasvab kõikjal - nii jäätmaal, põldudel kui ka teeserval. Sellest tülikast umbrohust on püütud vabaneda aastakümneid, kuid edutult.

Harilik tõlkjas ehk rahvapäraselt rakvere raibe on vintske umbrohi, mis pärineb Ees-Aasiast, kus kasvab peamiselt poolkõrbetes ja steppides.

Eesti Loodusmuuseumi koduleheküljelt võib lugeda, et XVII sajandi esimesel poolel tungis harilik tõlkjas üle Kaukasuse Euroopasse. Sageli liikus taim kaasa Vene sõjaväega, kuna esines lisandina hobusesöödas. Näiteks Pariisi ümbrusse jõudis ta Vene-Prantsuse sõja (1812. aastal) ajal.

Päris esimest korda mainiti harilikku tõlkjast Keskkonnaministeeriumi andmetel juba 1796. aastal. August Wilhelm Hupel on märkinud, et taim oli vaid mõnes kohas sage, eriti Järvamaal, kus raibe kasvas suviviljapõldudel.

Ulatuslikult saabus harilik tõlkjas Eestisse poolteise sajandi eest Krimmi sõja aastail. Kõigepealt kinnitas ta kanda Põhja-Eestis Rakvere ümbruses - siit ka rahvapärane nimi rakvere raibe.

Tõnu Ploompuu kirjutab loodusportaalis www.looduskalender.ee, et tollal Rakvere lähedal asunud arvukatele Vene sõjaväe hobustele toodi Ukrainast heina, sealt pudenes seemneid laagripaikade ümbrusesse. Tärganud taimed hakkasid kiiresti ka mujale Eestisse levima.

Praegu leidub seda peamiselt jäätmaadel, põldudel, teeäärtel, parkides ja niitudel kasvavat umbrohtu kõikjal Eestis, kuid eriti rohkelt siiski Põhja-Eestis.

Tõeline raibe

Rakvere raibe eelistab kasvamiseks lubjarikast mulda ning vajab kasvamiseks mullas rohkesti lämmastikku ja väävlit.

Selle kahe- kuni mitmeaastase puhmikutega kasvava ristõieliste sugukonda kuuluva taime peajuur ulatub kuni 1,5 meetri sügavusele ning talub edukalt põuda ja sügavkündi.

Kui peajuurt vigastada, siis lõheneb juure ülaosa, taim muutub mitmeaastaseks ja võtab puhmiku kuju.

Rakvere raipe vars on kõrge ja tugev, ladvast rohkesti harunev ja kaetud näärmetäppidega. Raipe õied on erekollased ning hea lõhnaga ja paistavad õitsemisajal juunist juulini kaugelt silma.

Suurekasvulise taimena vähendab rakvere raibe rohumaa koosluse liigirikkust, tõrjudes nõrgemaid taimi välja. Rakvere raipest, mida vahel ka venekapsaks kutsutakse, vabanemine ei ole kerge.

On püütud tõrjuda

Keskkonnaministeeriumi andmetel tehti hariliku tõlkja tõrjekatseid Tartu ülikooli taimehaiguste katsejaamas juba 1930ndate lõpul.

Eesti Loodusmuuseumi kodulehekülg meenutab, et 1939. aastal anti välja määrus, millega kuulutati harilik tõlkjas kogu riigis hävitamisele ning loodeti tülikast taimest lahti saada 1947. aastaks. Määrust mittetäitvaid maaomanikke ähvardas tõsine karistus - kuni üks kuu aresti või sajakroonine rahatrahv. Likvideerimisplaanidele segas aga vahele Teine maailmasõda.

Vaatamata paljudele halbadele omadustele on tõlkjas ka midagi head - nimelt on see suurepärane meetaim.

Rakvere raipe noori lehti ja võrseid tarvitatakse toiduks, samuti on väärtuslik seemnetes leiduv taimeõli.

MTÜ Pandivere Arendus- ja Inkubatsioonikeskuse juhataja Aivar Niinemägi pakkus välja, et keegi võiks lausa välja kuulutada raipe retseptide konkursi - see üldtuntud taim on päris hea maitsega.

Ise soovitas ta proovida rakvere raipe salatit, milleks on vaja kakssada grammi raipe nooremaid võrseid ja lehti, kahte keedetud muna, sibulat, murulauku, soola, suhkrut ja hapukoort. Muna tuleb hakkida, lisada peenestatud raibe ja teised komponendid. Kõik komponendid tuleb hoolega läbi segada ning salat ongi valmis ja maitseb hästi.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles