Eesti riigis tuleb luua laialdane keskklass

Vähemalt viimased 15 aastat on Eestis valitsenud lausliberalism, mille tulemusena on meie ühiskonnas domineerinud kaks klassi: rikkad ja vaesed.

 Selline ideoloogia ei anna aga võimalust areneda keskklassil, kes on tegelikult riigi edasiviivaim jõud. Kahjuks ei ole Eesti parempoolsed erakonnad, mis reformierakond ning Isamaa ja Res Publica Liit kahtlemata on, sellest tänaseni aru saanud.

Seda tõestas Ansipi partei veenvalt ka oma “Restardi” konverentsil, kus meeleheitlikult avaldati ainult neoliberalistlikke seisukohti, andmata tegelikke vastuseid ja pakkumata reaalseid lahendusi, mis võiksid Eesti majanduskriisist välja tuua.

Tugev keskklass

Mul oli väga hea meel mõned päevad pärast Barack Obama valimist USA presidendiks lugeda tulevase esileedi Michelle Obama avaldust, milles ta toonitas, et USAs tuleb taastada keskklass. Keskklass on see osa elanikkonnast, kes asub rikaste ja vaeste vahel, ning mida laiem see oleks, seda kasulikum oleks see ka Eesti riigile. Usun, et kui Eestiski hakataks rakendama majanduslikke meetmeid, mis soodustaksid laialdase keskklassi teket ja arengut, oleks ka meil võimalus kiiremini majanduskriisist välja tulla.

Mille poolest erinevad rikas ja keskklassi kuuluv inimene teineteisest? Üks väga selge erinevus on see, et kui rikkur on orienteeritud peamiselt oma kukru täitmisele ega huvitu kaaskodanikest, siis keskklassi-inimesele läheb korda, mis tema ümber toimub, ning ta võtab sel teemal ka avalikult sõna. Ehk teisisõnu: keskklassi kuuluv inimene on majanduslikult kindlustatud, tal on aega ja sealjuures ka tunnetus, et ta on osa ühiskonna kandvast jõust.

Riigid, kus on olemas laialdane keskklass, tunneb kohe kaugelt ära. Näiteks Prantsusmaa, kus aasta aega tagasi võeti kütusehinna tõusu vastu ägedalt sõna, protestiti tänavatel ning edastati selge sõnum valitsusele.

Eestis tuli kütusehinna tõusu vastu võitleja rolli kanda paraku vaid keskerakonna noortel, kes jagasid üle Eesti tanklates ja parklates vastavasisulisi voldikuid ning võimaldasid saata kodanikel peaminister Ansipile kütuseaktsiisi tõusu vastaseid postkaarte otse koju.

Mida tugevam on keskklass, seda väiksem on sotsiaalsete kriiside ja rahvuskonfliktide oht. Riik on nagu pere: kui ema ja isa pidevalt tülitsevad, siis kannatab kogu perekond konfliktiõhustiku tõttu. Erinevad kriisid ja lõhed ainult nõrgestavad riiki. Ühiskond peab aga arenema sidusama terviku poole, sest ainult sellised riigid on pikemas perspektiivis majanduslikult edukamad.

Rikkad maksku rohkem

Mulle on arusaamatu, kuidas end majanduslikuks parteiks nimetav reformierakond ei ole sellest põhimõttest siiamaani aru saanud ning vastupidiselt hoopis külvab vaenu eestlaste ja teiste rahvuste vahel. Parempoolsed poliitikud olid ju need, kes õhutasid Eesti riigis sisemisi vastuolusid, ning see sai alguse pronksiööst.

Eesti riigi maksusüsteem peaks olema õiglasem töötava inimese suhtes. Viimane aeg on rakendada riigis tulumaksupoliitika, mis toetaks ka keskklassi majapidamist. Keskerakond on alati olnud arvamusel, et reformierakonna toetatud tulumaksu alandamise poliitika viib riigi kreeni, mida tänaseks on juba näha ja tunda.

Eestil oleks viimane aeg teiste Euroopa riikide eeskujul rakendada astmelist tulumaksu. See tähendaks, et inimesed, kelle sissetulek on kuus suurem kui 40 000 või 50 000 krooni, maksaks riigile rohkem makse.

Kokkuvõttes - rikkad inimesed maksaksid rohkem (olgem ausad, neil on ka, mida maksta) ning vaesemad vähem. See aitaks tuua kiiremini Eesti majanduskriisist välja ja looks riigi arenguks vajaliku stabiilsuse.

Siret Kotka, keskerakonna noortekogu esimees, Väike-Maarja vallavolikogu liige