Endine majandusminister Meelis Atonen ütles eile peetud majandusministrite debatil, et majanduse tugevdamiseks tuleb esmalt riigieelarvet kuue miljardi krooni võrra vähendada.
Riigieelarvet tuleb kõvasti kärpida
27. november 2008, 00:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tavidi kullasuuna juhi ning reformierakonna endise aseesimehe Atoneni sõnul peaks Eesti riik kindlasti kulusid kokku hoidma, sest riigil pole just palju võimalusi ettevõtete turgutamiseks.
Atonen lisas, et kui tema oleks majandusminister, lõpetaks ta valede signaalide turule saatmise. Ka ei hakka Eesti riik oma osalusi siinsetes ettevõtetes suurendama ega kavatse oma ettevõtete halbu otsuseid kinni maksta.
Tööhõive ja eksport
Tallinna linnapea ning samuti endine majandusminister Edgar Savisaar pidas aga oluliseks kiireks sammuks Eesti majanduskeskkonna tugevdamisel ekspordi ning tööhõivega seotud probleemide lahendamist.
Savisaare hinnangul peaks riik ekspordi arendamiseks siinsete ettevõtetega põhjalikumat arengudialoogi pidama ning lisaks väikeettevõtete ekspordi soodustamisele toetama ka suuri ettevõtteid.
Teiseks suureks probleemiks on Savisaare sõnul töö kaotanud inimestele uue rakenduse leidmine. “Peame tunnistama, et inimesed ootavad ümberõpet, mitte ei oota, millal uued töökohad tekivad,” märkis ta, viidates viimasele kui riikliku tööhõive või ümberõppe küsimusele.
Majandusminister Juhan Parts kinnitas debatil, et nõustub peaaegu kõigega, mida Atonen ja Savisaar nimetasid.
Debati küsimusele, mida tuleks teha, et Eesti mainet maailmas tõsta, märkis Atonen, et Eestil tuleb tööjõumaksu vähendada ning teha eelarve, mis pole järgmise aasta lõpus defitsiidis.
Panganduse tähtis roll
Üheks Eesti majanduskliima jahenemise põhjuseks on debatil osalejate hinnangul eestlaste intensiivne laenudel elamine, teisalt aga maailma majanduses toimuv ehk globaalsed mõjud.
Majandusministrite debatil räägiti palju ka panganduse rollist Eesti majanduse turgutamisel. Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts leidis, et Eestis tegutsevate pankade hetkeseisu ja võimalusi tuleks analüüsida. “Praegu on täiesti elujõuliste suurte projektide rahastamine häiritud ja see takistab ettevõtlust,” sõnas ta.
Meelis Atonen süüdistas pankasid selles, et need finantseerisid heldelt kinnisvaraarendajaid ja paljud inimesed ostsid seetõttu elamispinna väga halbadel tingimustel. “Pangad oleksid võinud nii mõnigi kord laenu andes inimesi hoiatada, aga nad ei teinud seda,” ütles ta.
Savisaar rääkis, et tuleval aastal tuleb pankadel refinantseerida 50 protsenti ettevõtetele antud laenudest ligi 100 miljardi krooni ulatuses. “Miks peaks aga Rootsi pangad meie ettevõtlust toetama?” küsis ta.
Savisaar tõi üheks ebaõnnestumise näiteks Olümpia vastas oleva krundi, mille omal ajal Viktor Levada ostis ja mis nüüd on panditud Läti riigi omandusse läinud Parex pangale. Ta tundis huvi, mis sellest nüüd saab.
Nordea kontserni majandusanalüütikute koostatud Baltikumi, Poola ja Venemaa majandusülevaate tutvustusel tõstatas Nordea panga Eesti filiaali juht Vahur Kraft neli majanduspoliitilist sõlmküsimust. Krafti sõnul seisab riik silmitsi nelja dilemmaga: kas eelarvedefitsiit või majanduskriis, kas valitsus peaks võtma laenu või mitte, reaalpalkade langus või tööpuudus, ning kas pangad peaksid andma laenu või mitte. (BNS/Postimees.ee)
Nordea panga Eesti filiaali juhi Vahur Krafti sõnul seisab riik silmitsi nelja dilemmaga: kas eelarvedefitsiit või majanduskriis; kas valitsus peaks võtma laenu või mitte; reaalpalkade langus või tööpuudus; kas pangad peaksid andma laenu või mitte.