Justiitsminister Rein Langi sõnul võiks õiguskantsleri ja riigikontrolöri ümber asustada Ida-Virumaale, et niimoodi selle maakonna arengut soodustada ning seda tugevamalt ülejäänud Eestiga siduda.
Lang: riigiasutuste kolimine Ida-Virumaale soodustaks maakonna arengut
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lang väljendas seda mõtet siseminister Marko Pomerantsile saadetud kirjas. Nimelt tegeleb valitsus juba üle aasta Ida-Virumaa tegevuskava koostamisega, mille eesmärgiks ongi maakonna arendamine ja ülejäänud riigiga tihedamalt sidumine. Nüüd esitavadki kõik ministeeriumid siseministeeriumile oma plaanid, mida nende haldusalas teha võiks.
Riigikontrolli arvamus Ida-Virumaale kolimise osas oli väga kriitiline, õiguskantsler Indrek Teder aga keeldus teemat üldse kommenteerimast.
Regionaalminister Siim Kiisler lausus, et riigiasutusi peaks Ida-Virumaal rohkem olema, ent milliseid, tuleb veel arutada.
Küll on Ida-Virumaale aga olemasolevate asutuste ärakolimisest lihtsam rajada neid riigiasutusi ja nende allüksuseid, mis luuakse nullist. Regionaalminister tõi näiteks ühe oma uitmõtte, et politsei uus, kiiruskaameratrahvide menetlemisega tegelema hakkav allüksus võiks asuda Ida-Virumaal.
Ka geograaf Garri Raagmaa arvas, et riigiasutuste suurem kohalolu Ida-Virumaal on mõistlik, ent sel juhul peaksid need olema asutused, mis ei eelda väga tihedat suhtlemist teiste asutustega. Näiteks haridusministeeriumi kolimine Tartusse tõi kaasa ametnike tiheda liikumise Tallinna ja Tartu vahet, mis pole väga efektiivne.
Ida-Viru maavanem Riho Breivel kurtis, et seni on riik oma kohalolu maakonnas pigem vähendanud kui suurendanud, mistõttu mõte maakonda midagi juurde tuua meeldis talle.
Maavanem meenutas, kuidas kõigest mõne aasta eest võitles ta asjatult Langi kava vastu viia ringkonnakohus Ida-Virumaalt Tartusse. Endise piirivalvurina oli Breivelil kahju ka Narva-Jõesuu piirivalve õppekeskuse sulgemise pärast.
Maavanem tunnistas, et sobiva tööjõu leidmine võib Ida-Virumaal keeruliseks kujuneda. Ent heaks näiteks positiivse sammu kohta oli tema jaoks Jõhvi kontserdimaja, mis annab kogu maakonnale palju juurde ja mis on sinna toonud noori tegusaid inimesi.
Regionaalminister lausus, et Ida-Virumaal on ta hämmastusega avastanud, et seal on inimesi, kes peaaegu et polegi mujal Eestis käinud. Kui Ida-Virumaa valdade elanikel pole ülejäänud riigiga suhestumises probleemi, siis linlased elavad mõtetes justkui omaette saarel.
Kiisleri sõnul on täiesti omaette teema Narva linn, mille elanikel on täiesti eraldi paigaidentiteet ning nemad ei tunne end eriti isegi Ida-Virumaa inimestena. Seetõttu arvas regionaalminister, et lisaks Jõhvile võiks kaaluda ka asutuste rajamist Narva.
Lõviosa eesti riigiasutustest on koondunud pealinna
Tallinnas tegutseb:
• 11 ministeeriumist 10
• 4 muust valitsusasutusest 2
• 24 riiklikust ametist 21
• 22 muust riigiasutusest 15
• 4 riiklikust inspektsioonist 4
Muud valitsusasutused väljaspool Tallinna:
• metsakaitse- ja metsauuenduskeskus, Tartu
• rahvusarhiiv, Tartu
Ametid väljaspool Tallinna:
• põllumajandusamet, Saku, Saku vald, Harjumaa
• põllumajanduse registrite ja informatsiooni amet, Tartu
• ravimiamet, Tartu
Muud riigiasutused väljaspool Tallinna:
• Eesti biokeskus, Tartu
• Eesti hariduse ja teaduse andmesidevõrk, Tartu
• Illuka vastuvõtukeskus, Jaama küla, Illuka vald, Ida-Virumaa
• jõudluskontrolli keskus, Tartu
• maamajanduse infokeskus, Jäneda küla, Tapa vald, LääneVirumaa
• Põlula kalakasvatuskeskus, Lavi küla, Rägavere vald, Lääne-Virumaa
• Seli tervisekeskus, Seli küla, Raplamaa
Kommentaar
Mihkel Oviir
riigikontrolör
Justiitsminister Rein Langi mõtted on alati tähelepanu väärt, nii ka see. Riigikontroll on kindlasti valmis kaaluma Ida-Virumaale regionaalse esinduse loomist, kui selleks tagatakse vastav inim- ja rahaline ressurss.
Ka 1920. aastate algul olid riigikontrollil lühikest aega regionaalsed kontorid Tartus, Viljandis ja Kuressaares. 1990. aastal riigikontrolli töö taastamise järel näiteks kavandati, et riigikontrollil on 81 töötajat asutuse keskaparaadis Tallinnas ja 19 linnades-maakondades (sh Kohtla-Järvel, Narvas, Pärnus ja Tartus kontrolör ja revident, maakondades üks revident). 2000. aastani tegutses Lõuna-Eesti osakond Tartus. 1995. aastal plaaniti kaheksa töötajaga IdaVirumaa esinduse loomist, kuid toona jäi asi katki vastava tasemega inimeste puuduse tõttu.
2001. aastal tegi riigikogu liige Kalev Kukk ettepaneku viia riigikontroll üle Tartusse, kuid seda toetas vähem kui kümnendik riigikogu liikmetest. Riigikontrolör Juhan Parts leidis toona, et «kui riigikogu, valitsus ja ministeeriumid on Tallinnas, on täiesti mõttetu Tartusse kolimist isegi arutada». Sellega oli toona kõik öeldud. Ja on ka praegu.