Rannaäärsele maatükile algatatud detailplaneering pani inimesed vastulauseid esitama, sest tunti muret, et randa, ehituskeeluvööndisse, tuleb järjekordne ebasobiv ehitis.
Detailplaneering küttis Karepal kirgi
13. märts 2010, 10:12
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Möödunud kolmapäeval toimus Karepal Piilkonnamaja maaüksusele algatatud detailplaneeringu avalik arutelu, mille käigus vastas Vihula valla ehitus- ja planeerimisnõunik Erik Keskküla detailplaneeringule esitatud vastulausetele.
Kodanikud, kes vastulauseid esitasid, olid mures ning tahtsid teada, kuidas saab ehitada ehituskeeluvööndisse ja alale, kus kasvab hulgaliselt looduskaitse alla võetud taimi, ning kuidas edaspidi randa pääseb, sest krundil, millele detailplaneering algatati, kulgeb üks kahest läbipääsuteest.
Elanikud on hellad
Erik Keskküla selgitas, et ehitusõigus ehituskeeluvööndis tuleneb looduskaitseseadusest ja ehituskeeld ei laiene hajaasustusalal olevate ehitiste (praegusel juhul endised piirivalverajatised) õuemaale. Taimeliikide kaitsega on arvestatud hoonete paigutamisel ja juurdepääsu randa kõnealune detailplaneering ei muuda, sest tegemist ei ole ainsa juurdepääsuteega.
Selle peale ütles Karepa elanik Katrin Luke, et detailplaneering näeb ette randa pääsemise muuli kaudu, kust peab üle kivide ja läbi pilliroo ringiga ujumiskohta minema.
Samas tundis ta muret, et randa ehitatakse järjekordne ebasobiv ehitis.
JOKK-variant
"Mere ääres, kus vanasti sai käia puhkamas, laiutavad nüüd kaldas paadikuuri nime all suurte akendega ehitised. See on inimesed hellaks teinud," tunnistas Luke ning meenutas sarnast lugu, mis oli seotud Pääsu kinnistuga, kuhu ELO laagri ajaks rajatud ajutise välikäimla alusele taheti ehitada üksteist majapidamist.
Teisalt märkis Luke, et kui inimene on ostnud krundi, teades, et ta võib sinna ehitada, ei saa teda ka keelata ning jääb üle vaid loota, et rajatakse ümbrusesse ilus ja sobiv hoone.
Ka kaoksid piirivalvetorn ja poollagunenud helikopteriplats ning edaspidi puuduks võimalus autoga otse merekaldale sõita.
Siiski ei pidanud Katrin Luke õigeks, et riik müüb vanade piirivalvetornide alused maatükid maha, nimetades neid õuemaaks.
Karepa elanik Olavi Kasemaa leidis, et tegemist on JOKK-variandiga.
"Juriidiliselt oleks nagu kõik õige, aga sisuliselt tehakse jälle rannajoonele liiga. Sellega jätkatakse okupatsiooniajal alustatut," muretses Kasemaa ning lisas, et ega siis sõjavägi ei vaadanud, kas rannajoon on ajalooliselt vaba olnud või täis ehitatud.
Ka ei pidanud ta õigeks, et nüüd, kui loodus on aastate jooksul oma töö teinud ja jäänuk juba lagunema hakanud, nimetatakse seda vundamendiks ja sinna püstitatakse elamu.
"Iga viimane kui kivi, mille inimkäed on kunagi maha pannud, kuulutatakse vundamendiks, mille juurde kuulub õuemaa. See on täielik nonsenss," lausus Kasemaa, kes parema meelega näeks, et vana valvetorn lihtsalt maha võetaks ja endine olukord taastataks.
Et seoses detailplaneeringuga tekkinud vastulausetest avalikul arutelul ei loobutud, peab planeering Erik Keskküla sõnul läbima maavalitsuse järelevalve, enne kui Vihula vallavolikogu selle kehtestada saab.