Tulenevalt riigikohtu otsusest peab riigikogu vastu võtma seadused, mis võimaldaksid eristada omavalitsustele kohaliku elu korraldamiseks ettenähtud raha riiklike kohustuste täitmiseks mõeldud rahast.
Küsitlus: Kuidas suhtute omavalitsuste kahte rahakotti?
19. märts 2010, 09:33
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Leo Aadel
Haljala vallavane, reformierakond
Omavalitsusjuhina ootasin ammu seda otsust, sest see annab omavalitsusele õigusselguse. Praegu oleme täitnud ja täitmas üsna palju selliseid kohustusi, mis on riik meile pannud, aga millel puudub riigi rahastus.
Need eraldised, mida riik täna tasandusfondist teeb, näiteks teede talihoolduskulud, on tulnud küll tasandusfondist, aga kohustustega ei ole kaasnenud vajalikud finantsid ja oleme pidanud raha võtma oma eelarvest.
Kui määratakse kohaliku omavalitsuse eelarve piires väga selgelt, mis on riiklikud funktsioonid ja mis kohaliku omavalitsuse kohustused ja kuidas neid oma eelarvest rahastatakse, siis mina tervitan seda riigikohtu otsust.
Alari Kirt
Tapa vallavanem, IRL/VL Valgejõgi
Eks ta toob meile tõenäoliselt kaasa teatud raamatupidamise ja eelarvestamise probleeme. Samas saaksime selgust selle raha osas, mis meil praegu on pandud - jutumärkides - tasandusfondi ja tulumaksu sisse.
Riik on iga asja juures öelnud, et näete, see on teil tasandusfondis sees, tehke ära. Selles mõttes on vaja konkreetsust ja ma tervitan sellist selguse saamist.
Pigem olen pooldaval seisukohal, ehk saame nii ka igale teenusele paremini hinde taha. Kui riik edaspidigi hakkab meile mingit teenust delegeerima, saame kenasti ka hinna üle rääkida. Või vastupidi, kui mingi teenus läheb riigile ära, siis saame ka hinnast rääkida ehk saame teada, mis üks või teine teenus maksab.
Aarne Laas
Laekvere vallavanem, Eestimaa Rahvaliit
See on üsna habemega lugu, sellest on räägitud juba 20 aastat ja riik ei ole seda tahtnud teha, sest kohalikud omavalitused on olnud alarahastatud.
Selle taga oli hea riigil hämada: kõik on dotatsiooni sisse arvestatud. Aga mina julgeks väita, et meie suudame täita vallana 50% meile pandud kohustustest, teine 50 jääb täitmata. Eriti kurioosne on olukord, et eraldisi meile vähendati, nii tulumaksuosa kui dotatsiooni.
Riigikohtu otsus on saalomonlik, tegelikult oli minu arusaamise järgi tulude äravõtmine ebaseaduslik.
Teame, et riik ja KOV räägivad igal aastal eelarve läbi. Kui tulumaksueraldisi arvestati, siis alati, kui pandi meile tulumaksueraldist juurde, pandi juurde ka kohustusi, olgu siis näiteks mõne sotsiaalteenuse näol. Kui riigieelarvekärpega meilt raha ära võeti, siis öeldi, et me ei pea enam tegelema näiteks spordiga.
Riigikohus ei julgenud otsust teha, et oma riigi vastu minna. Näide on Lätist, kus riigikohus otsustas, et pensionide vähendamine oli ebaseaduslik. Meie riigikohus nii sirgeselgne ei olnud. See on suur poliitika. Reformierakond on meil pikalt võimul olnud, eks see annab omad viljad.