Ehkki Rakvere muusikakool tähistab 65. sünnipäeva, on see igavesti noor - majatäied noori on siit alustanud või alustamas eluaegset sõprust muusikaga.
Muusikakool kui muusikakodu
20. märts 2010, 11:32
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
"Maja on meil päris noor ja sellest on meil hea meel. Õpilasi jagub, õpetajaid on nii vanu kui noori. Kollektiiv on sõbralik ja kool tunneb ennast hästi," ütles Rakvere muusikakooli direktor Toivo Peäske.
Direktori sõnul on koolis toredad lapsed, on usinamaid ja laisemaid. "Kurta ei saa. On selge, et kõigist, kes muusikakoolis käivad, ei tule ega peagi tulema muusikuid, aga mingi osa tuleb ka. Elu näitab, et kes on muusikat õppinud, saavad igal alal hakkama," kõneles Peäske.
Värviline paik
Õpetajaid on lisaks kohalikele Tallinnast ja mujalt. Veerand ehk seitse neist on Rakvere muusikakooli vilistlased.
Tammarite puhul saab kõnelda isegi dünastiast: kunagise viiuliõpetaja Aurelie Tammari lapsed Tiit Tammar ja Koidu Tarum on nii muusikakooli vilistlased kui ka pika staažiga õpetajad.
"Lapsed on sama koerust täis," arvas Tiit Tammar, võrreldes ennast muusikakoolipoisipõlves tänaste õppuritega. Tema ise õppis esialgu pilli sellepärast, et ema käskis.
Koidu Tarum ütles, et temale meeldis klaverit mängida ja käsku polnud vaja, kuigi mõnikord oleks tahtnud küll harjutamise asemel sõpradega õue minna.
Õpetajana tahab ta lapsi nendest raskustest, mida mäletab enda õpilaseajast, üle aidata.
"Muusika sunnib kontsentreeruma ja rahustab. Kui mõni laps on tundi tulles ära ja hajevil ning arvab, et ei suuda mängida, siis räägime natuke, ja kui ta juba käed klaverile paneb, siis tunni lõpuks on meel rahulik ja rõõmus," on ta kogenud.
Kui lapsele tuleb murdeeas pilliõppimise tüdimus, on Toivo Peäske sõnul vaja head koostööd koduga, et surnud punktist üle saada.
Kool püüab anda lapsele põhja, et tal oleks võimalik muusikat edasi õppida.
"Me pole seadnud sisse huvikoolitust - selleks on võimalused teistes koolides. Päris hinnaalandust ei tee me kellelegi," lausus Peäske ja lisas, et hoolimata nõudlikkusest peab kool olema lapse jaoks tore koht.
Remonditud kool on kujunenud lastele koduseks kohaks, kuhu tullakse varakult enne pillitundi ja jäädakse pärast sõpradega suhtlema, rüübatakse kisselli ja kakaod ning tehakse koolitükke. "Vanematel on hea teada, et laps on turvalises kohas," arvas Koidu Tarum.
Kooli sünnipäeva puhuks korraldatud loomingukonkursilt, kuhu oodati nii joonistusi, kirjutisi kui ka komponeeringuid, selgus, et laste meelest on muusikakool tore ja värviline paik.
Rakvere muusikakooli ligi 900 lõpetanu sekka kuulub muusikuid kõikvõimalikelt aladelt - üleilmselt tuntud helilooja Arvo Pärt, saksofoniprofessor Olavi Kasemaa, lauljad Eda-Ines Etti, Gerli Padar ja Kadri Voorand ning tuntud ja armastatud koorijuht Kuno Areng ... Vilistlaste nimekiri pakub toredaid üllatusi.
"Rakvere muusikakool on jätnud minu ellu märkimisväärse jälje," ütles koorijuhtimisprofessor Kuno Areng.
Arengu sõnul oli tema kui muusikahuvilise poisi jaoks jaoks suur õnn, et Rakverre asutati muusikakool ning ta sai õppida klaverit Glafira Roi käe all ja osaleda Rakvere noorte üliaktiivses muusikaelus, mille mootoriks oli legendaarne Jaan Pakk.
"Õpetajate töötahe ja edasiminekusoov oli suur, nad tegid selleks kõik endast oleneva," meenutas Areng.
Professori meelest on praegune Rakvere muusikakool üks Eesti eesrindlikumaid selle valdkonna õppeasutusi.
Laulja Gerli Padar ütles, et muusikakooli aeg oli tema elus väga vahva aeg ning väga palju kujundas tema arengut õpetaja Heli Kriisa.
"Ta oli meeletult kannatlik ja minu jaoks tõeline autoriteet. Ta ei kurjustanud kunagi, kui tulin tundi harjutamata - ja seda juhtus tihti. Et ta ei kurjustanud, oli mul endal hästi piinlik, et pole harjutanud," rääkis laulja.
"Muusikakool tundus nii enesestmõistetavana, aga elus mõjutavad ja kujundavadki meid just sellised enesestmõistetavad asjad," arvas Gerli Padar.
Kooli esimest direktorit Jaan Pakku mäletavad Tiit Tammar ja Koidu Tarum kui muhedat meest ja mitmekülgset õpetajat, kel alati nägu naerul ja kaabu kõrge kaarega tervituseks tõusmas, aga kes võis ka äkitselt tunnis rusikaga lauale põrutada ja käratada: "Kuidas sa ei tea?!"
"Õpetaja peabki olema karakteriga inimene ja nõudlik ka," arvas Toivo Peäske.
Direktorit ja õpetajaid rõõmustavad vilistlaste edusammud ja praeguste õpilaste saavutused konkurssidel ning seegi, kui sageli soovitakse muusikalapsi igale poole esinema.
"Kõige suurem rõõm on siis, kui õpilase mängu kuulates mõtled, et ise tahaks ka nii mängida," ütles Toivo Peäske.
Unistus akna taga
Muret teeb direktorile rahalise toetuse vähenemine.
Aga unistus on siinsamas akna taga - muusikakooli kontserdisaal.
Soovid liiguvad ka muusikaharidusliku augu täitmise suunas: et muusikakool on seitse aastat ja põhikool üheksa aastat, oleks direktori meelest mõistlik luua muusikaline kool, kus lapsed õpiksid koos nii muusikat kui ka muid aineid. Sellise koosluse head toimimist kinnitab Tallinna muusikakeskkool.
Kooli sünnipäeva tähistamiseks annavad õpilased, õpetajad ja vilistlased kontserte koos ja eraldi. Et muusikarõõmu jagada. Sest muusika - see on elustiil.
MUUSIKAKOOL
• Rakvere muusikakool on 65 aasta jooksul välja andnud 875 lõputunnistust (klaver - 442, viiul - 151, akordion - 168, puhkpill - 103, laul - 1, kannel - 4 ja kitarr - 6).
• Praegu õpib koolis 225 õpilast, neist 160 põhiõppes.
• Kõige populaarsem pill on klaver.
• Suurt huvi pakub noortele laulustuudio.
• Kooli püsivaim pedagoog on 45aastase staažiga klaveriõpetaja Ruth Patune.