Kevad juba lõhnab, kuid sooja annab oodata

Eva Klaas
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kalendrikevad saabus suure sulaga.
Kalendrikevad saabus suure sulaga. Foto: Arvet Mägi

Laupäeval kell 19.32 algas kalendrikevad. Kuigi maapinda katab lumevaip ja järgmise nädala alguse öödeks ennustatakse üsna krõbedaid külmakraade, on esimesi kevade märke siiski näha.


Loodusmees Peeter Hussar ütles, et tema tunneb küll, kuidas kevad on saabunud. "Tihased ja ro­hevindid laulavad," tõi ta näite.


Hussar ütles ka, et traditsiooniliseks kevade märgiks on ilusad pajutibud. "Viimaste soojade talvedega leidis neid ka ja võib-olla seepärast ei oska me enam väikeste asjade üle rõõmustada," sõnas ta.

Ida-Virumaal Lohusuu vallas Vilusi külas elava loodusmehe ja õuesõppe projekti vedaja Mikk Sarve sõnul ei meenugi talle tegelikult sellist talve, et detsembris tuleb lumi maha ning kolme kuu jooksul ei lähe kordagi sulale.

Seetõttu peab ta tänavu tõsiseks kevade märgiks juba seda, et pidi aiast randa teed ajades tunnistama, et lumi on paganama märg ja raske. "Minu viieaastane tütar sai veeretada rinnuni ulatuva lumepalli - suur sula on ikka käes," tõdes Sarv.

Mikk Sarv, kellel endalgi on suur aed, ennustab aiapidajatele head aastat. "Lumi on talvel kaitsnud puid-põõsaid külma eest ning sulavesi teeb maapinnale vaid head," lausus ta.

Praegu on lumi aias küll veel nii paks, et marjapõõsastel paistavad välja vaid ladvad.

"Sellega peab küll aiapidaja arvestama, et nüüd, kui õunapuud rohkem lume alt välja hakkavad paistma, võivad varsti olla kohal ka jänesed või kitsed, kes maiustama tulevad," hoiatas Sarv, kelle sõnul võiks need, kes oma viljapuid veel loomade rünnakute eest kaitsta pole jõudnud, seda teha.

"Kitsed tulevad lausa üle aia külla," nentis ka Salla küla mees Hando Kuntro, kes on metsaelanikke näinud just nüüd vastu kevadet. Samuti kohtas mees oma õuel rebast, kellel suur huvi koera toidukausi sisu vastu.
Kuntro viitas samuti õhu soojenemisele kui kevade märgile. "Nüüd saab ikka juba paljaste kätega õues tööd teha," märkis mees ning lisas, et õhus on spetsiifilist kevade lõhna.

Hakkab uputama?


Klimatoloog Ain Kallis on öelnud, et tõenäoliselt toob tänavune kevad kaasa üleujutused ning jõgede tõusmise üle kallaste.

Kallis hindas, et kui lumi hakkab järsku sulama ning sajab ka vihma, siis võib midagi halba oodata.

Ta märkis, et ajaloost on teada küllalt juhtumeid, mil lumerohke talve järel on Eestis olnud suuri üleujutusi. Näiteks 1931. aastal oli kevadel kaks protsenti kogu Eesti territooriumist vee all.

Loodushuviline Kunda linnapea Allar Aron ütles, et praegu on Kunda jõe veetase normis, kuid paksu lumevaiba kiire sulamine võib probleeme tuua küll ning jõe üle kallaste ajada.

"Kevaditi suureneb vooluhulk Kunda jões alati," rääkis Aron. Vooluhulgaks nimetatakse jõe ristlõiget ajaühiku jooksul läbiva vee kogust ning vooluhulga kõikumine aasta jooksul põhjustab veetaseme kõikumist.

"Kui tavaliselt on vooluhulk Kunda jões umbes seitse kuupmeetrit sekundis, siis normaalsetel kevadetel 20 kuupmeetrit sekundis. Eks me peame jälgima, mis toimub, ja üllatusteks valmis olema," arutles Aron.

Ta lisas, et just hiljuti oli ta näinud "kevadekuulutajana" ühe ehituskaupluse huvitavat reklaami. Nimelt pumpade tutvustust, mil juures kutsuv lause "Hakkame pumpama!".

Mikk Sarv arvas, et milleski ei või kindel olla, aga ehk väga hullu uputust siiski ei tule, sest tiikidel tema aias on jää "nagu lohus" ehk veetase üsna madal.

"Kui niipea soojalainet ei tule, sulab lumi aeglaselt ja suurt uputust ei teki," rääkis Pärnumaal Lõpel aastaid ilma vaadelnud ja ennustanud Ilmar Tiismaa sel nädalal Pärnu Postimehele.

"Kui aga saabub soojalaine, nagu juhtus 1999. aasta märtsi lõpul, võib lume sulamise kiiruse tõttu uputus tekkida küll," pidas ta tarvilikuks lisada.

Esimesed rändlinnud kohal

Esimesed kevadekuulutajatest linnud - lõoke ja künnivares - on soojalt maalt tagasi, vahendab loodusportaal www.looduskalender.ee.

Nähtud on ka esimesi kuldnokki. Samuti on mõnel pool kohatud esimeseks tõsisemaks kevade märgiks peetavaid lilli - lumi- ja märtsikellukesi.

Mikk Sarv nimetas ka, et tõenäoliselt hakkavad juba järgmisel nädalal munema merikotkad. Merikotkas talvitub küll Eestis, kuid see, et ta pesa sätib, on päris kindlasti kevade märk.

"Päikest on rohkem, sügisel ja talvel olid päevad väga hallid. Ning muidugi on päevad ka pikemad," ütles Kunda linnapea Allar Aron, märkides, et kevade algamise üle on tal hea meel igal juhul.

Kui tänaseks, kevade alguse päevaks, lubab ilmajaam viit plusskraadi ning ka pühapäevaks sula, siis järgmise nädala alguses ilm taas jaheneb ning teisipäeva öö võib tuua isegi viisteist külmapügalat.

Heitlikku ilma lubab Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituut (EMHI) kogu järgmiseks nädalaks.

"Prognoosid näitavad, et märts ja aprill on normist jahedamad, aga mais hakkab õhutemperatuur kiiresti tõusma ja suvekuud on väga mõnusad," rääkis EMHI sünoptik Ele Pedassaar rahvusringhäälingule neljapäeval.


Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles