Neljapäevane lumesadu lõi taas ühe augu omavalitsuste niigi kõhnukesse rahakotti, sest mitmel pool tuiskasid teed täis ja need oli vaja lahti lükata.
Lumerohkus võtab valdade rahakotist viimast
21. märts 2010, 17:19
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lumi tegi omavalitsusjuhtidele palju pahameelt, sest mitmel pool tuiskasid teed umbe ja nende lahtilükkamiseks tuli kulutada niigi olematuks muutunud teehoiuraha.
"Ei uskunud, et asi nii hull on, aga sõitsin hommikul vallas ringi ja päris paljudes kohtades oli teele tõsised vaalud kokku ajanud," rääkis Vinni vallavanem Toomas Väinaste ja lisas, et sellises olukorras on tee sahkamine paratamatu.
Vinni vald oli plaaninud lumetõrjeks 850 000 krooni, kulunud on aga juba ligi poolteist miljonit. "Kruusateed lähevad pärast sellise lumehulga sulamist kindlasti väga käest ära ja neid on vaja parandada," ennustas Väinaste lumerohkest talvest tingitud lisakulutusi ka suveks.
Viru-Nigula on hädas
Kui Vinni vallal on lumetõrjeraha kavandatud eraldi ja sellele lisaks on teede jaoks veel 1,7 miljonit krooni, siis väike Viru-Nigula vald on püsti hädas - teehoiule on aastaks kavandatud 400 000 krooni, kulutatud aga juba 660 000 krooni.
Viru-Nigula vallavanem Ervins Veitsurs rääkis, et raha on vaja kusagilt leida.
"Kindlasti tähendab see allasutuste majanduskulude vähenemist, tuleb üle vaadata, kas vallal õnnestub äkki mingit vara müüa, ja võib-olla tuleb meil ka kedagi koondama hakata," loetles Veitsurs võimalikke rahaallikaid.
Kruusateid on vaja kindlasti hööveldada, ja kuigi keegi ei tea, milliseks kujuneb
ülejäänud aasta, on Veitsursi sõnul juba praegu selge, et selle lõpuks on Viru-Nigulas teedele kulunud vähemalt kaks korda nii palju raha kui eelarves kavandatud.
Tapa vallavanem Alari Kirt rääkis, et valla rahakott on tänavu õhuke ja eelarves on tee-
hoiule eraldatud vaid riigi käest saadud 1,7 miljonit krooni.
"Miljon sellest on juba kulutatud," lisas Kirt, kelle sõnul on vald püüdnud lumelükkamisel olla võimalikult säästlik.
"Aga mõtlemisainet on kõvasti, kuidas aasta lõpuni toime tulla," lausus Tapa vallavanem.
Teistega võrreldes tunduvad lood olevat suhteliselt paremad Rakvere vallas, kus on alles veel ligi pool teederahast. "Eelarves on teedele planeeritud 1,4 miljonit krooni, praeguseks on kulunud 740 000," selgitas vallavanem Aivar Aruja.
Riik sulges rahakraani
Rakvere vald sai riigilt teehoiuraha 475 000 krooni, ligi miljon krooni on teede jaoks leitud oma vahenditest.
"Eks need, kel raha otsas, on ilmselt kehvasti planeerinud," kommenteeris Aivar Aruja.
Neid omavalitsusi, kel raha otsas või otsakorral, on aga Eestis päris palju.
Toomas Väinaste sõnul kogub Eesti Maaomavalitsuste Liit (EMOL) praegu omavalitsustelt andmeid teehoiu lisarahavajaduse kohta, et need valitsusele edastada.
Üks põhjusi, miks lumelükkamiseks raha ei jätku, on selles, et riik vähendas tänavu oluliselt omavalitsustele teehoiuks eraldatavat raha.
EMOLi andmetel on teederaha, mis riik omavalitsustele andnud, enam kui kolm korda väiksem kui 2008. aastal.
• Teeseaduse kohaselt käsitletakse teehoiuna teetööde tegemist, kavandamist, teekasutuse korraldamist, tee kaitsevööndi hooldamist, tee projekteerimist ning tee haldamisega seotud muud tegevust.