Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Iga rahvuse ajaloost on raske leida olulisemat sündmust kui tema sünd ehk ärkamine eneseteadvusele ning ühisele arusaamale olevikust ja tulevikust.
Eesti rahvuslikku ärkamist on seni tavaliselt seostatud Lõuna-Eestis, eeskätt Viljandimaal toimunuga. Viljandimaa osa tollastes sündmustes oli tõesti suur, kuid suur eksitus oleks arvata, et muu Eesti rahvuslikust liikumisest kõrvale jäi.
Sellised väited on tingitud tihti aga hoopis sellest, et kui rahvuslikku liikumist Lõuna-Eestis on põhjalikult uuritud, siis rahvuslik ärkamisaeg Virumaal on uurijate vaateväljast mõnevõrra kõrvale jäänud.
Ärkamisaeg vajab mõningast ümberhindamist
Nii võidaksegi väita, et Virumaa osalemine Aleksandrikooli liikumises jäi suhteliselt tagasihoidlikuks, unustades aga, et Virumaal koguti lisaks Aleksandrikoolile raha ka kohaliku analoogse ettevõtmise ehk Kalevipoja seltsi kooli jaoks. Täielikult on uurijate vaateväljast aga kõrvale jäänud Põhja-Eesti suurim rahvuslik ettevõtmine - Linda laevaselts.
Seetõttu vajabki meie tollane ajalugu mõningast ümberhindamist. Sest ei ärganud ju mitte ainult üks osa Eestist, vaid ikka kogu maa. Nii kuulub enamik Virumaa kihelkondadest rahvuslikus liikumises keskmiselt osalenud piirkondade hulka. Mitmed piirkonnad, nagu Jõhvi, Väike-Maarja ja Rakvere linn kuulusid rahvusliku aktiivsuse poolest aga üle keskmise arenenud piirkondade hulka Eestis.
Eriti silmapaistvaks tuleb 1870-80-ndate aastate vahetusel pidada just Rakvere osa rahvusliku liikumise keskusena. Siin tegutses koguni kaks laulu- ja mänguseltsi, rahva harimisega tegelev Kalevipoja selts, kes alustas Rakveres ka ajalehe Valgus väljaandmist, ning Linda seltsi abiselts.
Muutused Rakvere elus olid sedavõrd suured, et Vene-Türgi sõjas saadud haavade tulemusel Rakverre paranema saadetud Peeter Jakobson on sellest kirjutanud järgmist: Siin sain ma pärast minu äraolekut asutatud eesti seltsides Eesti meelele äratatud, iseäranes ilusate isamaa laulude läbi, sest laul ja luule on mulle ikka armas olnud.
Me teame, et Eesti rahva äratasid Jannsen, Hurt, Jakobson ja Koidula. Heal juhul oskab mõni ajaloohuviline neile veel kümmekond nime lisada. See on tavaliselt ka kõik.
Rakvere tegelastest teatakse äärmisel juhul vaid Juhan Kunderit, teiste tollaste tegelaste nimed on aga unustusse vajunud. Loomulikult poleks Kunder üksinda suutnud selliseid muudatusi ellu kutsuda.
Temaga koos tegutses tollal Rakveres arvukalt tegelasi, kelle nimed avalikkusele eriti tuttavad pole. Kingsepast kirjamehe Peeter Jakobsoni ilmselt veel teatakse, kuid Gustav Hagedahli või Jaagup Steinbergist ei tea ilmselt keegi midagi.
Äratajate elulood tuleb kirja panna
Aeg on sellisele olukorrale lõpp teha. Eesti rahva äratajate elulood tuleb kirja panna. See pole aga kerge ülesanne. Sest paljude nende kohta on andmeid erakordselt raske leida. Nad elasid oma elu uhkelt särades, kuid ühel hetkel sai küünlal leek otsa ja nad vajusid pimedusse.
Seetõttu palungi saata kõigil, kes järgnevatest isikutest mingitki informatsiooni omavad, mulle andmeid nende elukäigu kohta.
PALUN ANDKE TEADA:
Sooviksin andmeid saada järgmiste isikute kohta: kaupmees Gustav Hagedahl, ettevõtja Jüri Laasberg, koolmeister W. Laur, kaupmees Gustav Männik ja majaomanik Jaagup Steinberg Rakverest; W. Lepp ja J. Timaleon Kadrinast; J. Valter ja D. Bruhl (Pruul) Haljalast; C. Blum Viru-Nigulast; J. Lindemann ja Otto Nigelas Jõhvist; J. Wehlmann Väike-Maarjast.
Minu aadress on Tallinn, Toompea, Lossi plats 1A, ühendust võib võtta ka e-posti aadressil: mart.laar@riigikogu.ee
Mart Laar