Kas kõnede hulk oli teile üllatuseks?
Sugugi mitte. Inimestel on probleeme, mis aastaid kerinud, aga ilma lahenduseta. Mõni tahab lihtsalt rääkida, olen nagu usaldustelefon. Kui keegi mu ikka kätte saab ja aega on, siis venib mõnigi jutt mitmekümne minuti pikkuseks. Inimesi huvitab hambaravi kompenseerimine, erinevad pensionid, emapalk
Kas helistajad sõimavad teid ka?
Üks kord tõesti on sõimatud. Jäeti häälsõnum, kus üks pensionisaaja küsis, kas mul pole häbi nii väikest penisoni maksta. Enamik on siiski siirad murekõned.
Kas olete siis hea tsaar, kes kõiki palvekirja kirjutajaid aitab?
Pigem on neist kõnedest kasu üldises plaanis. Näiteks kui üks või teine seadusemuudatus on käsil, siis võib kõnedest saada kinnitust mõnele mõttele. See on minu jaoks oluline taustainformatsioon.
Mis see kõik kokku ikkagi on: kas sotsiaalne eksperiment, Res Publica poolt välja lubatud uus poliitika või Pomerantsi vemp?
Vemp pole see kindlasti. Aga asi polnud ka nii kavandatud, nagu on tänaseks kujunenud. Ent mu avalik telefoninumber näitas, et Eesti-suuruses riigis pole tõesti midagi katastroofilist selles, kui ministri mobiil on avalik. Mõnes muus riigis poleks see võimalik.
Aga loomulikult ei ole ma 24 tundi ööpäevas kõigi jaoks kättesaadav, mu töös on ka muid ülesandeid kui mobiili vastuvõtmine.
Kas olete mõelnud ka mobiilinumbri vahetamisele?
Alguses, kui olukord kippus kontrolli alt väljuma, oli tõesti see mõte. Mõned kõned olid ikka nõmedad küll - et böö - minister