Laupäev: Ütle mulle Marko Pomerantsi number

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Kaks nädalat on Eestis käinud tavatu eksperiment, mis eriline laiemagi maailma jaoks. Nimelt on sotsiaalministri mobiilinumber avalik, igaühele helistamiseks valla. Virumaa Teataja uuris Marko Pomerantsilt, mida on need kaks nädalat tavatut avalikkust kaasa toonud ja kas ta kavatseb oma mobiiltelefoni numbri ära muuta või mitte.

Kui suurte tähtedega me teie avaliku telefoninumbri siis Virumaa Teatajas avaldame? Kas üle veeru või kogunisti üle külje?

Äkki ei peaks…, läänevirulastele on mu number alati kättesaadav olnud. Ka Riigikogu valimiste eel levitasin siin avalikult oma numbriga buklette. Isegi Kadrina naiste saunas.

Kuidas Juhan Parts teie mobiilinumbri ikkagi avalikult välja hüüdis?

See juhtus Res Publica volikogu istungil. Partsi päevakõne sisse käis ka minu numbri väljahüüdmine. Ega ma mõelnud, et sellest miskit hullu tuleb, sest suurel osal respublikaanidest on mu number nagunii olemas. Puänt tekkis sellest, et volikogu väisanud telekanalid leidsid: minu telefoninumbri väljaütlemine on kogu volikogu kõige tähtsam teema.

Hiljem jõudsid mu mobiili avalikustamiseni ka avalik-õiguslik televisioon ja BNS. Eks põhilised helistamised olidki pärast numbri eetris väljaütlemist. Ähiti ja puhiti torus: “Oh, ongi Pomerants.” Ja siis pandi toru ära.

Aga nii mõnigi helistaja ütles helistades, et Juhan Parts lubas teile helistada.

Mis edasi sai?

Alguses oli proovimine, et kas tõesti Pomerants vastab, vastamata ja vaikusega kõned, torru itsitamine. Aga saabusid ka häälsõnumid, kus olid tõesti sisulised küsimused. Esimene nädal pärast telefoninumbri avalikustamist oli aktiivsem helistamine, nüüd on vähemaks jäänud. Aga ega ma kogu aeg pole ka kättesaadav. Kellel läheb õnneks, saab rääkida.

Miks Juhan Parts just teie numbri välja hüüdis, põletavaid probleeme on teisteski valdkondades. Näiteks kindlasti sooviksid paljud pedagoogid saada haridusministri mobiilinumbrit.

Eks tõeline murede minister ole ikka sotsiaalminister. Aga inimesed küsivad minu käest ka Partsi numbrit.

Kas kõnede hulk oli teile üllatuseks?

Sugugi mitte. Inimestel on probleeme, mis aastaid kerinud, aga ilma lahenduseta. Mõni tahab lihtsalt rääkida, olen nagu usaldustelefon. Kui keegi mu ikka kätte saab ja aega on, siis venib mõnigi jutt mitmekümne minuti pikkuseks. Inimesi huvitab hambaravi kompenseerimine, erinevad pensionid, emapalk…

Kas helistajad sõimavad teid ka?

Üks kord tõesti on sõimatud. Jäeti häälsõnum, kus üks pensionisaaja küsis, kas mul pole häbi nii väikest penisoni maksta. Enamik on siiski siirad murekõned.

Kas olete siis hea tsaar, kes kõiki palvekirja kirjutajaid aitab?

Pigem on neist kõnedest kasu üldises plaanis. Näiteks kui üks või teine seadusemuudatus on käsil, siis võib kõnedest saada kinnitust mõnele mõttele. See on minu jaoks oluline taustainformatsioon.

Mis see kõik kokku ikkagi on: kas sotsiaalne eksperiment, Res Publica poolt välja lubatud uus poliitika või Pomerantsi vemp?

Vemp pole see kindlasti. Aga asi polnud ka nii kavandatud, nagu on tänaseks kujunenud. Ent mu avalik telefoninumber näitas, et Eesti-suuruses riigis pole tõesti midagi katastroofilist selles, kui ministri mobiil on avalik. Mõnes muus riigis poleks see võimalik.

Aga loomulikult ei ole ma 24 tundi ööpäevas kõigi jaoks kättesaadav, mu töös on ka muid ülesandeid kui mobiili vastuvõtmine.

Kas olete mõelnud ka mobiilinumbri vahetamisele?

Alguses, kui olukord kippus kontrolli alt väljuma, oli tõesti see mõte. Mõned kõned olid ikka nõmedad küll - et böö - minister…

Täna ei kavatse ma numbrit küll vahetada. Kuigi vahetevahel toimib helistamise juures Murphy seadus - mulle helistatakse ikka siis, kui on kiire ja koosolek tulemas. Aga kui on paarkümmend minutit aega ja võiksin inimese ära kuulata, siis ei helista keegi.

Millise meie valitsuse ministri mobiilinumber järgmisena avalikustatakse?

Peaks äkki tegema peaministrile ettepaneku, et võtku äkki järjekorrast järgmine. Või öelgu oma number …

Aga kui keegi Virumaa Teataja lugeja tahab ikkagi just teile helistada, siis mis asjus suudate aidata?

Enamikus asjus ei suuda. See on täiesti aus vastus. Olen pigem tõesti rääkija ja lohutaja, nii-öelda ministrist usaldustelefon.

Aga siiski - oma numbrit te Virumaa Teataja pealkirja ei lubanud panna. Mida ikkagi peaks tegema see virulane, kes teile hirmsasti tahab helistada?

Olgu pealegi - helistagu… Teeme nii, et kui keegi helistab Virumaa Teataja toimetusse ja küsib minu mobiiltelefoni numbrit, siis öelge see.

Olgu pealegi, ütleme, kui inimene küsib.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles