Plaaditutvustus: Raudmees, pidage hoogu

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Gunnar Graps “Rajalt maas”

Hea raudmees, isand Graps! Hüppasin õhku, kui kuulsin uudist Teie uuest heliplaadist, sest mullune valikkogumik on tänaseks juba suhteliselt ribadeks kuulatud.

Siis kuulasin ja kuulasin ja kuulasin. Ja mida enam kuulasin, seda enam hakkas miski südames kriipima. Midagi oli ses plaadilt kostvas raugematus raiumises ja kammimises ja tümistamises natuke valesti.

Ehk liigne spliin? Mille taustaks liigne tõestamise püüd - ma olen ikka veel elus ja raiun rauda? Tahan olla nagu paarikümnene, kuigi tundun vana klounina, vana auruvedurina.

Aga kas seda on vaja tõestada? Loomulikult piinab meid kõiki keskealisi maailmavalu ja spliin ja tunne, et me oleme kasutud. Et äkki on juba meie kõik suuremad teod tehtud, et jääb vaid vaikne hääbumine unustuse jõe veerel. Kuidagi oleks nagu vaja veel kord tõestada, et me olme olemas ja oleme tegijad. See tunne on tuntud ja see tunne on igati mõistetav.

Aga samas pole teiesugusel tegijal küll vaja tõestada, et tegija olete. Seda teatakse niigi. Pigem tuleks ehk täna lähtuda põhimõttest - maailm muutub ja meie koos sellega.

Ja tõele au andes egas siis raudmehe ramm pole ka enam see, mis kahekümneselt ja ehtgrapsilikud kriisked ei läbista enam kuulmekilesid nii kuis aastate eest. Egas Plantki täna suudaks Stairway`d laulda sellise falsetiga kui Zeppelini parematel päevadel.

Egas Sibulgi suuda Maarjamaad materdada nii kuis Ultima Thule tipphetkedel. Rääkimata Tõnis Mäest, kes ei püüagi kuldaja rocki enam üles soojendada.

Ent mida on need mehed küpseks saades teinud? Nad on leidnud bluesi. Nad on valinud teised kõrgused ja saavutanud neid rünnates paljutki. Teise hingamise, teise dimensiooni.

Aga, Teie - bluesi vanameister? Mäletame ju imehästi - Ärrelinna blues, Lady blues, Sügisõhtu blues. Need on laulud, mida meenutatakse - jorisetakse tänaseni.

Blues on küpsete meeste muusika. Blues on nende laul, kellel on midagi tõesti maailmale öelda. Gunnar, Teil on ju ütlemist küll, eks kammige siis jälle. Ent äkki pisut teisel moel, kui seekord rajalt maha astudes.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles