Haridusreform teeb lapsest katsejänese

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Lääne-Viru avaliku elu tegelased annavad üksmeelselt uutmoodi kavandatud haridusosakute ja pearahasüsteemile hävitava hinnangu.


Kaupluseomanik Silva Rannaste peab kavandatavat haridusreformi jamaks. "Rahvas ei hakka ju lapsi Viru-Nigulast Rakverre põhikooli saatma," ütleb ta. Foto: Margus OttKüsitletute hinnangul muutub reform hariduses eesmärgiks omaette, unustatud on kelle jaoks ja miks haridust reformitakse.

“Pidev reformimine kasu ei too. Alguspunkt on juba unustatud ja lõpuks ei saa keegi enam aru, mida täpselt soovitakse,” nendib Rakvere Rahvamaja projektijuht Katrin Oll.

“Hariduses toimuv on täielik jama,” lisab kaupluseomanik Silva Rannaste.

Toob kaose

“Kaootiliselt jätkuv, kuid pidev haridusreform viib ühel hetkel kaoseni,” leiab Rakvere sotsiaalabikeskuse avahooldusspetsialist Pille-Ruth Kukemilk.

“Reformimine ei ole mäng,” tähendab nelja lapse isa, Uljaste külavanem Mati Ulm.

“Paraku käibki hariduses suur mäng ja hariduselu on ametnike suur mängumaa” tõdeb Reet Tomband, Lääne-Virumaa Keskraamatukogu laste- ja noorteosakonna juhataja. “Kord lapsed 6-aastaselt kooli, kord emakeeleeksam kirjandi asemel osaoskuste eksamiks, siis jälle riigieksamite punktide kokkulugemine nii- ja naamoodi. Kõik ikka hästi kähku - kohe, siin ja praegu.”

“Lastagu õpetajatel õpetada. Laps pole katsejänes ja hariduselu pole poliitikute sorkida,” leiab Tomband.

“Kas tuhanded õpilased peaksid olema katsetamise objekt?” küsib Eesti Õpilasomavalitsuste Liidu juhatuse esimees Ott Sarapuu, kui meenutab eelmist haridusreformi - mullust eksperimenti riigieksamitega, mida sooritati kahel tasemel.

“Haridus ei tohi olla poliitilistes tõmbetuultes, et tuleb uus minister ja alustab uusi reforme,” leiab Sarapuu.

Ta toob näitena Soome, kus haridusministeeriumi kantsler olnud ametis umbes 20 aastat, samuti on haridusminister jäänud samaks ka valitsuse vahetudes, mis tagas stabiilsuse.

Hävitab maakoolid

“Uus rahastamiskord sulgeb paari aastaga paljud maakoolid, millega koos kaovad maalt viimased tõmbekeskused. Koolimajad lähevad müüki. Kas me sellist koolireformi tahamegi? Vastajaid enam pole, sest vihjatakse anonüümsele koalitsioonileppele,” nii arutleb kalakasvataja, Valgeristi ordeni vastne kavaler Ilme Post.

“Kavandatu on pooltoores,” leiab Käru küla elanik, endine vallavanem Jüri Aavik. “Kui haridusreform hakkab järgima ainult pearaha süsteemi, pole midagi head oodata.”

Aaviku arvates on pearaha süsteem ennast ammendanud, rahastada tuleks eelkõige koole, mitte soodustada laste üksteiselt ülelöömise võtteid.

Tudu metsaülem Ain Saapar leiab, et kavandatav reform on linna- ja maakonnakeskuste keskne. “Nad seal Tallinnas ja Tartus ei saa kuidagi aru, et ka maal on elu ja sellel on oma väärtused,” ütleb Saapar ja selgitab, et kui Tudust juhtuks kool kaduma, tähendaks see asula ja selle ümbruskonna elu täielikku hääbumist.

Rakvere Gümnaasiumi vilistlane, praegu Tartus õppiv Kairit Lillepärg, kelle tütar läheb mõne aasta pärast kooli, arvab, et tavakodanikule on haridusreformide pidev joru segadusttekitav. Tema hinnangul on ümberkorraldusi liiga vähe lahti seletatud, mõnedki neist tunduvad küsitava väärtusega. “Maakoolidele paneb pearaha süsteem küll tugeva põntsu,” tõdeb Lillepärg.

Tekitab stressi

“Pidev uute korralduste, määruste ja seaduste tulv tekitab suurt segadust ja ebakindlust,” arvab Kinnisvarabüroo Uus maa tegevjuht Eve Soppe.

Et lõpmatu reform toob segadust, leiab ka Pille-Ruth Kukemilk. Ta selgitab: “Õpetajate turvatunde puudumine tekitab stressi ja see kandub automaatselt üle õpilastele.”

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles