Vinni-Pajusti Gümnaasiumi emakeeleõpetaja Marge Guljavini sõnul on tegu kaasaegse teemaga romaaniga, mis on üles ehitatud pigem probleemile kui põnevusele. Teema on eesti kirjanduses esmakordne. See huvitab noori, ütles Guljavin. See on teos, mis puudutab hinge, läheb südamesse.
Ilme Post pidas raamatut eluliseks, sest igal noorel on võimalik sattuda inimröövi ohvriks. Lugesin jutti, käest panemata, mõnuga, sõnas Post. Meeldis, et alles jäi selle noore inimese intelligentsus, ta jäi ilusaks inimeseks lõpuni.
Lõks lõpmatuses tekitas tõelise väärtteosena auhindajates nii palju mõtteid ja tundeid, et raamatu kirjanduslike väärtuste hindamise kõrval kandus arutelu vahepeal tegelaskuju analüüsiks.
Tõdeti, et raamatu tekitatud küsimused veerevad peas ringi veel kaua pärast lugemist, ärgitavad oluliste asjade, sealhulgas usalduse üle juurdlema. Miks on meie ühiskonnas valdav suhtumine, et peategelane eeldab, et ta mõistetakse hukka, osutas Ilme Post ühele romaanist lähtunud sotsiaalsele aspektile.
See on ainus raamat auhinnale kandideerijate hulgas, mis pani tõsiselt mõtlema ja oli tõeliselt huvitav, võttis auhinnakomisjoni noorema osa arvamuse kokku Maris Männiste.
Lääne-Virumaa keskraamatukogu laste- ja nooretosakonna juhataja Reet Tomband ütles, et raamat on tekitanud kriitikutes vastukäivaid arvamusi ning seda on tõlgendatud saastast sümbolismini. Pärast lugemist on tunne, et tahaks autoriga rääkida, ütles Tomband.
See on teos, mis meenutab Vildet, ütles Roela põhikooli eesti keele õpetaja Kaida Rohtmaa. Usun, et sellise õhinaga loeti Vildet omal ajal.