Vilde auhindas romaani “Lõks lõpmatuses”

Inna Grünfeldt
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.


Kirjanik Eeva Park on puudutanud haarava romaaniga - Lõks lõpmatuses - tänapäeva elu varjatud valukohti. Foto: Liis Treimann/PostimeesEile 40. korda koos istunud Eduard Vilde nimelise kirjandusauhinna komisjon valis 2003. aasta kõige vildelikumaks teoseks Eeva Pargi romaani "Lõks lõpmatuses".

“See oli üle pika aja parim raamat, mida olen lugenud,” ütles zhürii liige, Vinni-Pajusti Gümnaasiumi õpilane Maris Männiste. “Lugesin kaks lehekülge - ja ei suutnud käest panna enne, kui raamat läbi.” Gümnasistide Annika Tõnne ja Kaidi Pardi sõnul oli teos haarav, tekitas küsimusi ja andis mõtlemisainet.

“See on noorte raamat,” tõdes zhürii staazhikas liige Endel Molotok. “Minule ei meeldinud. Lugesin uuesti. Ikka ei meeldinud. Kas selline teos ei süvenda probleeme veelgi?”

Vinni-Pajusti Gümnaasiumi emakeeleõpetaja Marge Guljavini sõnul on tegu kaasaegse teemaga romaaniga, mis on üles ehitatud pigem probleemile kui põnevusele. “Teema on eesti kirjanduses esmakordne. See huvitab noori,” ütles Guljavin. “See on teos, mis puudutab hinge, läheb südamesse.”

Ilme Post pidas raamatut eluliseks, sest igal noorel on võimalik sattuda inimröövi ohvriks. “Lugesin jutti, käest panemata, mõnuga,” sõnas Post. “Meeldis, et alles jäi selle noore inimese intelligentsus, ta jäi ilusaks inimeseks lõpuni.”

“Lõks lõpmatuses” tekitas tõelise väärtteosena auhindajates nii palju mõtteid ja tundeid, et raamatu kirjanduslike väärtuste hindamise kõrval kandus arutelu vahepeal tegelaskuju analüüsiks.

Tõdeti, et raamatu tekitatud küsimused veerevad peas ringi veel kaua pärast lugemist, ärgitavad oluliste asjade, sealhulgas usalduse üle juurdlema. Miks on meie ühiskonnas valdav suhtumine, et peategelane eeldab, et ta mõistetakse hukka, osutas Ilme Post ühele romaanist lähtunud sotsiaalsele aspektile.

“See on ainus raamat auhinnale kandideerijate hulgas, mis pani tõsiselt mõtlema ja oli tõeliselt huvitav,” võttis auhinnakomisjoni noorema osa arvamuse kokku Maris Männiste.

Lääne-Virumaa keskraamatukogu laste- ja nooretosakonna juhataja Reet Tomband ütles, et raamat on tekitanud kriitikutes vastukäivaid arvamusi ning seda on tõlgendatud saastast sümbolismini. “Pärast lugemist on tunne, et tahaks autoriga rääkida,” ütles Tomband.

“See on teos, mis meenutab Vildet,” ütles Roela põhikooli eesti keele õpetaja Kaida Rohtmaa. “Usun, et sellise õhinaga loeti Vildet omal ajal.”

Häältega 8 poolt ja 3 aktsepteerijat oli komisjoni otsus üsna üksmeelne. “See on üks rahulikumaid ja üksmeelsemaid arutelusid üle mitme aasta,” sõnas Vinni valla haridusnõunik Margit Diits.

Auhinna vastne laureaat Eeva Park ütles, et rõõmustab auhinna üle eriti sellepärast, sest see annab raamatule tuult tiibadesse. “Tahtsin kirjutada raamatu, mis ei jäta kedagi ükskõikseks, päris tänapäeva elust, ühendada raske teema, nähes elu teises perspektiivis, et ka raskes olukorras on ilu,” ütles Eeva Park.

Eduard Vilde nimelist kirjandusauhinda annab välja Vinni vallavalitsus. Auhinna suurus on 10 000 krooni.

Auhinna pidulik üleandmine on kavas 16. märtsil. Eduard Vilde nimelise kirjandusauhinna 40. aastapäeva puhul kutsutakse Vinni-Pajusti Gümnaasiumi õpilaste ette pressikonverentsile ja sellele järgnevale pidulikule kirjanduspärastlõunale ka auhinna varasemad laureaadid.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles