Plaaditutvustus: Pääsukesed armastavad Bachi

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Jüri Leiten, Ain Varts, Andres Uibo - Classic over-tour

Kristjan Randalu - Confidance

Kevad toob linnulaulu. Huvitav, kuidas kõlab linnulaul klassika taustal? Vägevalt. Mul on aastatetagune kogemus kuumast kevadpäevast, mil krabisev grammofon laulis ühele tudengiseltskonnale Bachi fuugasid. Päike lõõmas taevas, ent tuul tõi Võrtsjärvelt veel külma hingust.

Korraga lendas telefonitraadile suitsupääsuke. Bachi kuulama? Mitte ainult. Pääsuke vaimustus Johann Sebastian Bachist sedavõrd, et laulis vanameistriga kaasa. Ühelt poolt võimsad oreliviled, teiselt aga rahvusline triller. Aga misssugune!

Vahetas orel registreid, tegi seda ka pääsuke. Läks orel fortesse, oli pääsuke vait, sest kuis saab väike linnuke suure pilli vastu. Aga läks orel pianosse, tõstis pääsuke häält. Kui muusikas oli paus, trillerdas pääsuke. Kui muusikas huugasid kõik registrid, pidas linnuike pieteeditundest vanameistri vastu pausi. Tark lind.

Kõik meenus taas, kui kuulasin Leiteni, Vartsi ja Uibo klassikatöötlusi. Autoritest on esindatud Bach, Gounod, Bizet, Mozart. Muusika jõuludeks. Aga miks vaid jõuludeks?

Soovitan soojalt - viige kõlarid õue ja pange plaat peale. See sobib imehästi väikeseks kevadpäikeseliseks mõtiskluseks. Ning proovige sedagi, kas Virumaa pääsukesed armastavad Bachi samavõrd kui Võrtsjärve veersed.

Kristjan Randalu klaveriplaadile on kirjutatud: “Kristjan Randalu ei ole dzhässmuusik. Ei, ta on palju enamat.” Randalu pakub dzhässi, kus meloodiad kaovad ja määrav on näpuosavus. Kuulasime kambakesi Valgre “Saaremaa valssi” Randalu tõlgenduses. Kuulasime ja ära ei tundnud. Kulus mitu minutit, kuni selgus saabuma hakkas. Aga kus on kirjas, et muusika peab plaadil äratuntav olema? Elamus igal juhul. Kuigi kardan, et Bachi-lembestele pääsukestele see ei meeldiks.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles