Kultuur: Arvo Pärdi Fond - segadused senini

Arvo Pärdi Fondis ligi kümme aastat sihtotstarbelise kasutuseta seisnud raha võib hakata kohalikku muusikaelu toetama, kui see suudetakse üle anda rahvuskultuuri fondile.

Millal saavad noored muusikud pilli puhuda tänu Arvo Pärdi poolt annetatule, on teadmata. ArhiivifotoSundlõpetatud Pärdi fondi raha juures on jätkuvalt hulk küsitavusi, sest ligi 400 000 krooni annetajate raha peaks lähiajal omanikku vahetama, aga likvideerimisprotsessi pole senini alustatud.

Virumaa Teataja uuris, kas Ühispank ja 1999. aastal sundlõpetatud ja registrist kustutatud fondi eksjuht Valdur Liiv tegutsesid seaduslikult, jätkates pangatoiminguid Pärdi fondi arvega.

“Kuidas tohib pank seda teha?” küsis justiitsministeeriumi registrikeskuse infotöötaja Maie Õunpuu, kui kuulis sundlõpetatud ja registrist kustutatud fondi arve suuruse avaldamisest inimesele, kes pole enam ei fondi juht ega ka likvideerija. Õunpuu rõhutas: teade fondi sundlõpetamise kohta ilmus Riigi Teataja lisas 1999. aasta 15. juunil.

Blokeerimata konto

“Informatsiooni saamisel juriidilise isiku registrist kustutamise kohta blokeerib pank konto,” selgitas Eesti Ühispanga Rakvere kontori direktor Ivo Järvala.

Ta lisas: “Sundlõpetatud ja registrist kustutatud juriidiliste isikute esindajatel ei ole võimalik pangas tehinguid teha ega konto kohta informatsiooni saada.” Vastuse, miks see sundlõpetatud ja registrist kustutatud Pärdi fondi puhul ei kehtinud, jäi pangajuht võlgu.

Järvala väidab, et lootis kliendi aususele: “Klient on kohustatud informeerima panka muudatustest oma andmetes. Juriidilisel isikul on kohustus informeerida panka ümberkujundamisest, ühinemisest, jagunemisest, likvideerimismenetluse alustamisest jne.”

“Kontoomanik on jätnud oma kohustused täitmata. Krediidiasutus täidab vaid kontoomaniku käsundit,” leiab juhtumit kommenteerides finantsinspektsiooni jurist Margus Normak

“Sundlõpetatutest avaldati koheselt nimekiri internetis registrikeskuse kodulehel. Pank oleks pidanud kontrollima, kas selline juriidiline isik on olemas,” arvab justiitsministeeriumi pressiesindaja Ave Mellik.

Vaja likvideerida

“Et vara käsutamise õigus uuesti saada, peab huvitatud isik pöörduma kohtusse ja esitama avalduse likvideerimismenetluse taastamiseks ja likvideerija määramiseks;” selgitas pangajuht Ivo Järvala.

Viimast on väitnud ka justiitsministeeriumi ja Lääne-Viru Maakohtu töötajad. Lääne-Viru Maakohtu kantseleist öeldi aga kesknädalal, et neile avaldust Pärdi fondi likvideerimismenetluse algatamiseks esitatud pole.

Fondi eksjuht Valdur Liiv on optimistlik. Tema sõnul kulub vaid mõni päev, et Pärdi fondi raha saaks korrektse kasutuse. “Pärdi fondist saab rahvuskultuuri fondi allfond. Sellega tegeleb üks Tallinna advokaadibüroo,” ütles Liiv.

Eesti Rahvuskultuuri Fondi tegevdirektor Toivo Toomemets kesknädalal nii optimistlik polnud. Ta ütles, et temaga on küll vesteldud, aga jutust kaugemale pole jõutud. Toomemetsa sõnul ei piisa allfondi loomiseks sellest, kui ühel päeval kantakse fondi arvele mingi rahasumma. “Eelkõige peab juriidika korras olema, see on normaalne ärikultuur, sellest sõltub meie fondi maine. Meie peame andma aru, kust ja kuidas on raha tulnud,” ütles Toomemets. Seda, et registrist kustutatud fondi likvideerimisprotsessi pole üldse alustatud, rahvuskultuuri fondi direktor Toivo Toomemets ei teadnud.

Arvo Pärdi esindaja Reet Sokmann ütles, et Arvo Pärt sai Valdur Liivilt teate hiljaaegu toimunud koosolekust, kus osalesid ajakirjanik Hillar Mõttus, muusik Jüri Takjas, ajaloolane Odette Kirss, kirikuõpetaja Enn Kivinurm ja Rakvere abilinnapea Eric Petrovits.

Seega fondi asutanud seltskond, kes Virumaa Teataja andmeil pole kordagi koos käinud pärast fondi asutamist.

Koosolnud otsustasid fondi raha üle anda rahvuskultuuri fondile. Arvo Pärt on päri raha üleandmisega, mida ta on soovinud alates 1995. aastast.

“Oleks aeg, et raha jõuaks viimaks Rakvere kultuurini,” ütles Sokmann.

Fondis on aastaid kasutult seisnud 200 000 krooni Arvo Pärdi annetatud raha, aga ka 50 000 krooni Lääne-Viru maksumaksjate raha, mille saatuse vastu maavalitsus pole varem huvi tundnud.

Nüüd on Lääne-Viru maavanema kohusetäitja Riina Kaptein optimistlik.

“Pärdi fondi raha antakse üle Eesti Rahvuskultuuri Fondi juurde moodustatavale allfondile, millest toetatakse Rakvere linna muusikaelu või noori muusikuid. Maavalitsusel ei ole vastuväiteid sellise sihitusega raha kasutamisele,” teatas maavanema kohusetäitja Riina Kaptein.

Maksumaksjate raha

Pärdi fondis on kasutamata seisnud ka 25 000 krooni Rakvere maksumaksjate raha, linna annetus. Linnapea Andres Jaadla loodab, et segadused lõpeksid ja et fond ärkaks uuele elule rahvuskultuuri fondi allfondina.

Esmaspäeval arutab Pärdi fondi segaseid rahaasju Lääne-Viru Omavalituste Liidu kultuurikomisjon.

“Fond peab tegutsema, mitte tulutult seisma. Aga kas jätta fond maakonda või anda Tallinna?

Jääb ka arusaamatuks, kellele peame ettepaneku tegema, sest endine Pärdi fond on ju sundlõpetatud,” ütles omavalitsuste liidu kultuurispetsialist Ello Odraks.