Arvamus: Koolivägivald võib usaldust kasvatada

Rakvere Põhikooli nn valurahaskandaal on muutumas vaikseks susinaks. Mis sest, et üht poissi kiusati ligi pool aastat, ja teine - kiusaja - sai kiusatu isalt sellise löögi, et sinine plekk oli järgi…

Mu laual on kaks paberit: esimene on nädala eest tehtud intervjuu ühe konfliktis osalenud poisi emaga, teisel on eile toimetusse jõudnud linnavalitsuse ja politsei kirjad eelmainitud juhtumiga seoses, mille kokkuvõte ilmus VT laupäevasel esiküljel. Loen neid taas ning näen kooli kasutamata võimalusi usalduse kasvatamiseks.

Pool aastat pinget

Ema räägitu: “Ühel päeval helistas meie laps koolist koju ja ütles, et isa, tule kooli, ma sain peksa. Mu abikaasa, kes hoiab väga lapsi, läkski kooli. Seal lõi ta meie poja kiusajat. See oli äkkviha, mida ta hiljem väga kahetses. Mees tuli koju, rääkis, kuidas kõik koolis oli, et ta läks endast välja. Aga mingit jõhkrat peksmist polnud. Ja mis pisarate pühkimisest direktor räägib - nuttis hoopis minu laps.”

Ja veel jätkab ema: “Poeg on kinnine, ta ei rääkinud meile sellest varem midagi. Kui asi aga välja tuli, siis selgus, et teine poiss on teda kiusanud sügisest alates.”

Ent õpetajad, direktor, turvamees? Kas keegi siis ei teadnud midagi, ei näinud üle poole aasta kestnud kiusamist? “Tuleb välja, et nad ei teadnud, ei näinud,” väitis ema. “Meil pole senini kooliga mingeid probleeme olnud…”

Aga veel - koolidirektor rääkis Virumaa Teatajale ka valuraha maksmisest. “Meid pole kooli kutsutud. Meiega pole keegi rääkinud. Meilt pole ka mingeid seletusi võetud. Ainult lastelt võeti seletused. Ainuke kiri, mille saime, oli hoolekogu poolt ja direktori allkirjaga. Seal sooviti, et mu abikaasa tuleks kooli ja vabandaks teise poisi löömise pärast kooli ees. Et mu abikaasa töötab Eestist väljas, ei saa ta hoolekogu ette vabandama minna. Ta saatis vabanduskirja,” selgitas ema.

Ema selgitusel lahenes probleem järgmiselt: “Käisime mõlemad abikaasaga ka teise poisi vanemate juures. Palusime vabandust ja jõudsime kokkuleppele, et lõpetame asja ära. Sellega kõik piirdus. Me ei soovi mingit politseiuurimist ega midagi muud. Kui lugesime lehest mingist valurahast, oli see suur shokk. Et meie nagu oleks käinud mingit valuraha maksmas. Ühelt poolt saan ma direktorist aru, ta püüdis asja omal moel lahendada, et asi koolist välja ei tuleks. Aga miks ta ütles selle valuraha …”

Ainult sinine plekk

Ja veel üks väide, millele kinnitust või ümberlükkamist otsisin. Nimelt - toimetusele on väidetud, et kiusatu isa koolis käimise järel olid kiusajal ribid sisse löödud. Ema: “See on vale. Järgmisel päeval, kui teise poisi juures käisime, oli tal vaid rinna peal üks sinine koht…”

Seega: väidetavasti pool aastat koolikiusamist, alaealise löömine täiskasvanu poolt, direktori mainitud valuraha ja tulem, mis kokku võetud kooli omaniku, linnavalitsuse kirjas: “… ei leia me Rakvere Põhikooli direktori käitumises taunimisväärset.” Ka politsei ei näe probleemi: “… puudub politseil käesoleval ajal alus väärteo- või kriminaalmenetluse alustamiseks ….” Nii seisab Ida Politseiprefektuurist saabunud kirjas.

Politsei ja linnavalitsus taanduvad täna probleemist, mis on laiem kui ühe avalduse tegemine või mittetegemine politseile. Juhtunu ümber on jätkuvalt palju segadust ja varjamist. Kõige laiemas plaanis aga kannatab Rakvere Põhikooli maine. Kahju, sest usun - ka seal koolis antakse parim hea hariduse nimel.

Usalduse kasvatamine

Ent võimalik olnuks ka teistsugune variant. Näiteks selline: koolis toimub pahandus ja direktor annab oma parima, et maakonna infokanalist käiks lugu kogu tõelisuses läbi. Mida kool nii saavutaks? Kindlasti seda, et avalikkuse pahameel ei langeks mitte koolile ja direktorile, vaid tõelistele pahandusetegijatele - kiusajale ja lööjale. Laias plaanis kasvatab kool nii talitades kindlasti oma usaldust. Just usaldust avalikkuse silmis, sest teatakse - see õppeasutus räägib avalikult koolis toimuvast, isegi kui tegemist on ebameeldiva juhtumiga. Järeldus: seda õppeasutust võib usaldada. Ja usaldust vajab iga haridusasutus iga päevaga aina enam.