Kuule provva, kas koffikusse lääme? Ikka, lähme Moskusse? Ja kaks esimese põlvkonna linnadaami keerasid Võidu väljakul vasakule. Selline pilt sovjeediajast tuli meelde, kui pistsin plaadimasinasse kohvikusarja plaadi nimega Kafe Moscow.
Plaaditutvustus: Provvad läffad koffik Moskusse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nüüd pole enam vanal kujul Moskva - Mosku nimelist kohvikut, kus õhtuti viiulil kurbi vene meloodiaid mängiti. Teetass maksis siis paar kopikat ja moskva sai seitse. Ning õhus hõljus elitaarsete sigarettide Orient kibe lehk. Tagasaalis joodi viina. Teeklaasist, aga kultuurselt.
Aga õnneks on plaat, mis neid hetki meelde tuletab. Ikka Õhtud Moskva lähistel, Suliko, Kalinka, Pimedal ööl ja teised lood, mida võib nostalgialainetel hõljudes kuulata. Erinevate solistide esitusmaneer on pieteeditundeline, isegi minimalistlik, hingest, mitte tümpsust kantud. Saund on kuidagi vanamoeline, justkui kõlaks muusika kiirusega 78 pöörlevalt plaadilt, toruga grammofonist, ning taustal vaikne sahin -tshahh-tshahh-tshahh. Nii nagu olema peab. Kuulad ja kuulad ja kohe on selline tunne, et võtaks või viina - klaasiga. Aga kultuurselt.
Hoopis teisi elamusi pakub sama sarja plaat Cafe Nashville. Korraga on kuulaja kantrimaailma pealinnas, kus burbooniviskist ja hobusesõnnikust lehkavas, kuuba sigarite suitsust sinises saluunis taotakse kidrat ja trummi. Ja leelutatakse kaugele maha jäänud kauboineiust või veisekarjadest, mis ulatuvad silmapiirini, Suure Kanjoni veereni.
Kindlasti pole Café .. sarja plaadid need, mille kuulamiseks keerad võimu põhja. Tegemist on pigem taustamuusikaga, olgu see siis pärit Moskvast, Nashvillest või kogunisti Aafrikast. Kahju, et Rakveres ja Lääne-Virus pole kohvikut, kus need kõlaksid.
Nii tulebki kodust kas või mõttes kohvik luua ja meenutada, et provvad läffad koffik Moskusse.