Juhan Parts: idasuunalist raudteed ei ole mõtet ümber ehitada

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: PEETER KÜMMEL/SAKALA

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi hinnangul ei ole olenemata transiidi suurusest mõtet idasuunalist raudteed Euroopa rööpmelaiusele ümber ehitada, kuid lõunasuunalise Rail Baltica arendamiseks puuduvad Eestil praegu vahendid.


"Üldiselt ükskõik, mispidi kaup käib - kas idast läände või läänest itta, siis seda raudteed ei ole küll mõtet Euroopa laiusesse ehitada," ütles Parts, kommenteerides Euroopa Komisjoni transpordivoliniku Siim Kallase möödunud nädalal avaldatud mõtet, et Eesti peaks asuma arendama Euroopa rööpmelaiuses raudteed, kuna idasuunaline raudteetransiit lõpeb paratamatult mõne aasta jooksul.

"Ma ei tea, kas võib-olla on Kallasel mingit täiendavat infot, mida minul ei ole. Seda ei saa välistada," ütles Parts ja avaldas lootust, et Euroopa Komisjon kaitseb käimasolevatel partnerlusläbirääkimistel Euroopa Liidu huve.

"Kui on selline informatsioon, et Venemaa kavatseb rakendada mingeid protektsionistlikke või muid meetmeid, siis me ootame, et Euroopa Komisjon kaitseks Euroopa Liidu kui terviku huve."

Partsi hinnangul on arenevad transpordikoridorid nii Euroopa Liidu kui Venemaa huvides.

"Me käituksime väga vastutustundetult, kui me võtaksime Euroopa Liidult või Venemaalt või läbi Venemaa kaupasid saatvatelt osapooltelt võimaluse kasutada seda transpordikoridori," leidis Parts.

See, et Venemaa soovib rohkem kasutada oma sadamaid, on Partsi sõnul Venemaa strateegia olnud pikki aastaid ning ka Venemaad läbiva transiidi osas on palju protektsionismi ja administratiivseid tõkkeid.

"Selles osas loomulikult ka meie tahame saada pikemaajalist selgust ja Euroopa Liidu ning meie kolmandate partnerite vahel kestvaid kokkuleppeid ja selgeid reegleid," nentis Parts.

Euroopa rööpmelaiusele üleminek on Partsi hinnangul aktuaalne pigem lõunasuunalise Rail Baltica arendamisel.

"See on meil ju töös. Kogu küsimus on selles, kas see on majanduslikult tasuv ja kas me suudame sinna investeerida."

Praegustes oludes on Partsi sõnul selline investeering Eesti jaoks raske, kuid viie aasta pärast võivad olud muutuda.

Peaminister Andrus Ansipi sõnul kinnitab elementaarne loogika Siim Kallase väidet idatransiidi lõppemise kohta.

"Kui Venemaa teeb väga ulatuslikke investeeringuid oma sadamatesse, ei ole ei meil siin ega ka meie naabermaades mitte mingit põhjust arvata, et nende oma investeeringud jäävad tühjalt seisma ja kaup hakkab liikuma ikkagi läbi meie sadamate," rääkis Ansip, kelle sõnul puudutavad meie regiooni eelkõige Ust-Luga, Primorsk ja Peterburi sadam, aga kaudselt ka Murmanski sadam. Ansipi sõnul on üksnes aja küsimus, mil naftasaaduste transiit läbi Eesti kahaneb või päris otsa lõppeb.

Samas ei tohiks peaministri sõnul tõmmata raudtee ja transiidi vahele võrdusmärki. Ansipi sõnul on viimasel ajal kasvutrendi näidanud nii kaupade eksport Venemaale kui ka Eesti ja Venemaa vaheline reisijatevedu.

"2008. aastal oli üle 10 protsendi Venemaa-suunalise ekspordi osakaal kogu ekspordist," kinnitas Ansip, kelle sõnul on see viimase 12 aasta maksimum. "2009. aastal õige pisut vähenes."

Kallas avaldas möödunud nädalal Brüsselis Eesti ajakirjanikega kohtudes arvamust, et Eesti raudteedel peaks kaaluma üleminekut Euroopa rööpmelaiusele, kuna idasuunaline raudteetransiit lõpeb paratamatult mõne aasta jooksul.

"Viie aasta pärast ei toimu Balti raudteedel mingit arvestatavat kaubavedu ida-lääne suunal," nentis Kallas. "Seega ei ole mingit põhjust Eestis arendada vene rööpmelaiusega raudteed."

Kallase sõnul võiks Eesti kaaluda loobumist peamiselt Venemaal kasutusel olevast 1520-millimeetrisest rööpmelaiusest ja üleminekut Euroopas üldlevinud 1435-millimeetrise rööpmelaiusega raudteele.

2009. aastal veeti Eesti Raudtee infrastruktuuril kaupa kokku 25,38 miljonit tonni, mis jäi 2008. aasta veomahule ligi 0,7 miljoni tonniga alla.

Transiitveod andsid mullu aastaga kokku 80,2 protsenti kaubatonnidest ehk 20,33 miljonit tonni. Võrreldes 2008. aastaga suurenesid veod 7,9 protsenti.

Venemaa on teatanud, et loodab juba tänavu käivitada naftasaaduste ekspordi rajatava Ust-Luga sadama kaudu.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles