Niitude säilimise tarvis saab toetust küsida

Tõnu Laasi
, keskkonnaameti maahoolduse spetsialist
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Avatud maastikud hakkavad Eesti loodusest kaduma ning nende säilitamiseks tuleb abiks võtta toetused.
Avatud maastikud hakkavad Eesti loodusest kaduma ning nende säilitamiseks tuleb abiks võtta toetused. Foto: Ilme Post

Rikkaliku kultuurilooga põimitud avamaastikke, mis Lääne-Euroopast ammu kadunud, nimetatakse meil pärandkooslusteks ehk poollooduslikeks kooslusteks. Need on tekkinud ning säilinud tänu teatavale inimese toimetamisele looduses. Aprillis algab taas vastuvõtt taotlustele, mida PRIA igal aastal poollooduslike koosluste hooldamiseks jagab.


Vanimate inimtekkeliste ökosüsteemidena Eestis on poollooduslikud kooslused olulised liigilise mitmekesisuse kandjad, olles väidetavalt liigirikkamad kui mis tahes teised kooslused väljaspool troopikat. Suur liigifond on kujunenud pika aja jooksul, mil rohkem liike on jõudnud kohastuda. Nii näiteks on Läänemaal asuvalt Laelatu puisniidu ühelt ruutmeetrilt leitud 76 liiki taimi, mis on sellealane Euroopa tipptulemus.

Loodushoidlikult majandades on inimese ja maastiku sümbioos neis paigus kestnud juba paar aastatuhandet. Tänu inimtegevusele (niitmisele ja karjatamisele) püsib maastik avatuna.

Iseloomulik struktuur ja liigestatus annab maastikule omapära, esteetilise ning visuaalse väärtuse. Märkame erinevaid maastikuelemente: puuderühmi, põõsastikke, avatud alasid, kiviaedu, teeradasid, heinaküüne. Poolloodus­likud kooslused ei paku huvi mitte üksnes looduskaitsjatele, vaid ka näiteks kunstnikele, ajaloolastele, loodusturistidele ja teistele kultuurihuvilistele.

Inimeste muutunud eluviis on viimastel aastakümnetel viinud selleni, et Eestiski hakkavad poollooduslikud kooslused üldisest maastikupildist kaduma.

Maastiku, mis varem kujunes igapäevaelu käigus, säilimiseks on nüüd tarvis lisainvesteeringuid, sest vanad majandamisviisid pealemaksmiseta enam ei toimi. Majandamata niidud kasvavad kiiresti võssa.

Tänapäevast niitude kaitset hakati Eestis korraldama aastal 1996, mil Matsalu looduskaitsealale eraldati riigieelarvest raha niitude hooldamiseks.

Aastast 2001 hakkas kehtima ühtne niitude kaitsekorralduse süsteem ning keskmiselt toetati aastas 20 000 hektari hooldamist. Aastast 2007 jagab Natura-aladel poollooduslike koosluste niitmise või karjatamise toetust PRIA.

Viimase üheksa aasta jooksul on Lahemaale toetusi jagatud 3,57 miljonit krooni - keskmiselt 250 hektari hooldamiseks aastas, mis teeb umbes 10% tegelikust toetusõiguslikust pinnast. Sama aja vältel on rajatud või parandatud üle 40 km karjatarasid.

PRIA toetuse määr ühe hektari puisniidu kohta on 3725 krooni ning muu poolloodusliku koosluse kohta 2910 krooni aastas. Toetus seab viieaastase hooldamiskohustuse, kuid taotlus tuleb esitada igal aastal. Toetusõiguslik pind on vähemalt 0,1 hektari suurune keskkonnaregistrisse kantud poollooduslik kooslus (infot selle kohta saab keskkonnaametist meiliaadressil tonu.laasi@keskkonnaamet.ee, telefon 58180755). Enne taotluse PRIAsse esitamist tuleb sellele võtta keskkonnaameti kooskõlastus, mida saab teha 1. aprillist 20. maini. Kinnitatud taotlust saab esitada PRIAsse 2.-22. maini.

Samuti ootab keskkonnaamet loodushoiutoetuse taotlusi poollooduslike koosluste taastamiseks ja tara rajamiseks ning väljaspool Natura-ala, kuid kaitsealal asuva koosluse hooldamiseks.

Poollooduslikud kooslused kannavad endaga kaasas olulist sõnumit. Nende võsastumisega on oht kaotada tükikesi ajaloost ning loodusväärtustest.


Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles