Siiri Oviir: Euroopa aitab üksikvanemaid elatisraha sissenõudmisel

Siiri Oviir
, Euroopa Parlamendi saadik Eesti Naisliidu esinaine
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Siiri Oviir
Siiri Oviir Foto: Peeter Langovits.

Hiljuti kiitis Euroopa Parlament heaks konventsiooni, milles käsitletakse laste ja teiste pereliikmete elatise rahvusvahelist sissenõudmist. Nende otsuste rakendamine puudutab ka paljusid Eesti elanikke.


Sotsiaalministeeriumi uuring näitas, et üle kümnendiku kõigist alaealistest Eesti lastest kasvab vaid ühe vanema hoole ja armastusega, kusjuures koguni 97% juhtudest on üksikvanemaks ema.



Või teine näitaja: Eestis on hinnanguliselt 25 000 last, kes ei saa pere juurest lahkunud vanemalt elatisraha.


Kannatajaks on lapsed



Võib arvata, et masuaegne tööpuudus pigem kergitab, kui alandab seda arvu.



Küllap on nende vanemate seas igasuguseid: on neid, kes tööpuuduse tõttu ise tõsiselt püksirihma pingutavad, kui ka neid, kes põhimõtteliselt ei maksa, olgu selle põhjuseks siis tõdemus, et raha kulub endalegi ära, või aetakse sulaselget jonni, kannatajaks jäävad teadagi lapsed.



Üht-teist olulist on viimasel ajal Eestis siiski ette võetud. Justiitsministeeriumi kavatsuste kohaselt on tulevikus kohustatud lapsele elatisraha maksma ka madalapalgaline lapsevanem, kes kolmandiku palgast peab järeltulija ülalpidamiseks andma.



Ärgem unustagem, et meie naised teenivad võrdväärse töö eest kolmandiku vähem kui mehed. Üldjuhul on üksikvanemad aga siiski emad ja üldjuhul ka väiksema palgaga kui lapse isa.



Miks oleme kogu iseseisvuse aja pidanud loomulikuks, et lapsed hüljanud isale peab jääma enese tarbeks vähemalt pool alampalgast ehk 2175 krooni, aga pole üldse pidanud tähelepanu väärivaks seda, kui palju on emal ja lastel raha igapäevaste eluliste vajaduste tarbeks?



Millega saab ema iga päev kindlalt arvestada? Peale riikliku lapsetoetuse sageli muud ei olegi.


Aga ema peab toime tulema ja enamikul juhtudel tulebki. Miks me siis isa suhtes sama nõudlikud ei ole olnud?


Justiitsministeeriumi võetud suund lubab loota, et lähiajal saab teoks ka seni unelmana tundunud Riikliku Alimendifondi loomine.



Kohtutäiturite menetluses olevate elatisnõuete jääk (võlg lastele) oli möödunud aasta lõpus ligi 78 miljonit krooni!



Euroopasse tööle


Paljud vanemad on suundunud tööotsinguil Euroopasse, seega ei ole elatisraha küsimus üksnes riigisisene, vaid riigipiire ületav.



Vastuvõetud dokumendi põhimõtted on sarnased ÜRO laste õiguste konventsioonis sätestatutega, nt igasugustes lapsi puudutavates ettevõtmistes tuleb esikohale seada lapse huvid; igal lapsel on õigus elatustasemele, mis vastab tema kehalisele, vaimsele ja sotsiaalsele arengule; vanemate esmane kohustus on tagada oma järeltulija arenguks vajalikud elutingimused.



Ja viimane põhimõte, mis paneb riigile rakenduskohus­tuse ja sunnib tegutsema - nimelt peavad osalisriigid võtma tarvitusele kõik asjakohased meetmed, sh rahvusvaheliste lepingute sõlmimise, tagamaks lapse ülalpidamine tema vanemate (või lapse eest vastutust kandvate isikute) poolt.



Niisiis on põhimõtted ammu teada, Eesti on neid ka lapse õiguste konventsiooni ratifitseerimisega tunnustanud ja viimane aeg on need tegelikkuses toimivaks muuta.


Täpselt formuleeritud ülesanded rõhutavad selgelt, et oluline on konkreetsete juhtumite lahendamine, mitte aga lõputu tegelemisprotsess. Venitamise tõttu kannatab ju ennekõike laps.



Kuna bürokraatia kipub ülisageli ja kõikjal muganduma ning muutuma konkreetsete inimeste probleemide lahendamise kohast asjaks iseeneses, st pigem dokumentide vastuvõtmise kohaks, näeb konventsioon ette sedagi, et riigi keskasutustel lasub kohustus anda õigusabi või hõlbustada selle saamist, aidata kindlaks teha "kadunud" lapsevanema asukohta, samuti aidata hankida teavet sellise vanema sissetuleku ja vara kohta, abistada dokumentide saamisel ja nende kättetoimetamisel jne.



See tähendab, et riigil on kohustus abistada ja üksi jäänud lapsevanem ei pea enam pead murdma advokaadi palkamise võimaluste üle.



Võimalikud sanktsioonid


Eesmärk on üks: aidata last ja teda kasvatavat vanemat ning rakendada sanktsioone selle lapsevanema suhtes, kes ei täida elatisraha maksmise kohustust.



Näiteks arestides palga, pangakontod, maksutagastuse, vara või korraldades selle sundmüügi, teavitades krediidiinfoteenust pakkuvaid asutusi.



Samuti võib kinni pidada pensionimaksed, aga needki saab arestida, keelduda mitmesuguseid tegevusi lubavatest õigustest (nt mootorsõiduki juhiloast, jahitunnistusest või relvaloast), kuid ka peatada või tühistada need. Leppimatu lähenemine, kas pole?



Aga eesmärk on selge: et laste arv, kellele vanemad on "unustanud" elatisraha maksta, hakkaks vähenema.


Muidugi oleks parem, kui peres valitseks harmoonia ja vanemaid ei tuleks sundida oma kohustusi täitma või üle Euroopa taga otsida.



Kahjuks aga ei ole maailm veel täiuslik, sestap on vaja lapsi kaitsta ka selliste meetmete rakendamisega.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles