Kolmapäeval kaitseväe keskpolügoonilt jalga lasknud Jaan Pikhofi isa Arno ütles, et märkas poega üle põllu tulevat. “Oli endaga täitsa läbi,” kirjeldas isa poja olekut.
Väejooksiku isa Arno: ta oli kolme nädalaga näost nii ära jäänud
/nginx/o/2016/11/25/6114875t1h61cc.jpg)
15. november 2013, 14:30
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Arnogi tunnistas, et ega ta Jaaniga suurt rääkida ei saanudki, sest enne olid korravalvurid platsis. Et Arno ise ei suitseta ja tubakat kodus ei ole, siis käis ta poes pojale suitsu toomas. “Tulin tagasi, siis oli politsei juba kohal,” sõnas Arno.
Isagi teadis poja kompassi kaotamise lugu ja arvas, et eks see ülemuse käitumine oli viimane tilk kannatuste karikas. Jaani paariline olla ikkagi kompassi üles leidnud.
“Ei tea, kas ta isegi aru sai, mida tegi,” kommenteeris Arno poja käitumist ja meenutas, et enne kaitseväkke minekut ei saanud Jaan aasta otsa mingit füüsilist koormust. “Käis ühe korra kartulipõllul,” sõnas Arno ja lisas, et pärast meditsiinikomisjoni läbimist pidi juba nädala pärast minema kaitseväkke. Ja kohe pandi füüsiline mahv peale.
Alguses saadeti Jaan Võrru, sealt toodi Tapale. Kolme nädala möödudes said vanemad teda vaatama minna. “Ta oli selle kolme nädalaga näost nii ära jäänud,” meenutas isa.