Elektri eest maksad nagu kotis sea eest

Kristi Ehrlich
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Elektrilevi

Kaugloetavate elektriarvestite paigaldamisel põrkuvad uus ja vana – moodne seade läheb vanasse kesta ja elektrikapi aknast varem näha olnud elektrinäit jääb tarbija silmadele varjatuks.

Elektrilevi vahetab praegu hoolega vanu elektriarvesteid uute, kaug­loetavate vastu. Arvesti vahetus ei tähenda automaatselt näiduteatamise kohustusest vabanemist, ja kuni kauglugemine toimima hakkab, tuleb näitu vanaviisi edastada.

Rakveres Laada 8 korrusmajas vahetati vanad elektriarvestid uute vastu eelmisel kuul. Uued paigaldati vanadesse elektrikappidesse, mis on üldjuhul lukustatud. Elanikel aga puuduvad ukse avamiseks võtmed, mille järele seni ka vajadus puudus, sest elektrinäitu sai vaadata kapi ukses olevatest väikestest akendest.

“Uued arvestid paigaldati nii, et enam ei ole sellest aknakesest võimalik näitusid näha,” kurtis Laada 8 elanik Valdu Toomla. Ta leiab, et temal kui tarbijal on õigus kontrollida, mille eest ta maksab, ka juhul, kui näit automaatselt edastatakse.

“Arvestid vahetas välja Elektrilevi, seega peaks olema nende kohustus võimaldada mulle juurdepääs arvestile, isegi siis, kui minnakse üle kauglugemisele,” lisas Toomla.

Puuduva võtme pärast pöördus Toomla energiamüügi ettevõtte esindusse Rakveres, kuid käik sinna tulemusi ei andnud. Võtit talle ei ulatatud ja pärast telefoni teel ülemustega konsulteerimist teatas esinduse klienditeenindaja Toomlale, et kilbikapid kuuluvad ühistule ja sisu Elektrilevile.

Ligipääsu tagamiseks on mehele teadaolevalt soovitatud ka kapiuksed lukustamata hoida, see aga toob omad probleemid. Esiteks, kes vastutab, kui arvestitega midagi juhtub: näiteks need varastatakse või lõhutakse.

“Teiseks on kapid valmistatud vene kombe kohaselt paksust plekist, uksed on rasked ja õrnade hingedega. Kui selline uks peaks eest kukkudes kellelegi jala peale langema, on luumurd garanteeritud. Meie trepikojas üks kapiuks juba kukkus maha, hea, et keegi alla ei jäänud. Seega peavad uksed lukus olema,” kõneles Toomla.

Tema sõnul püüab nende ühistu esimees probleemi lahendada nüüd selliselt, et otsib kapiukse võtit, mida saaks paljundada ja siis elanikele jagada. Seda kõike ühistu kulul.

Sama hädaga ei seisa silmitsi mitte ainult Laada 8 elanikud. Seminari 4 korteriühistu juhatuse liige ütles, et nemad otsustasid peale arvestite väljavahetamist lasta elektrikappide aknad näitude nägemiseks suuremaks lõigata. See aga tähendas ühistule 300eurost väljaminekut.

Nüüd küsibki Valdu Toomla, kas elektriarvestite vahetamine on ainult Elektrilevi rida või on ka ühistul õigus sõna sekka öelda. Samuti tahab ta teada, kas tal on näidu nägemiseks õigu­s nõuda juurdepääsu arvestile ja kes peab selle juurdepääsu tagama.

Elektrilevi kauglugemise programmi juhi Mait Rahi sõnul paigaldatakse kaugloetavad arvestid vana elektriarvesti asemele selliselt, et arvesti ekraan jääks samale kõrgusele, kui oli vana arvesti oma.

Paraku esineb juhtumeid, kus selline paigaldamine ei ole võimalik arvesti ja kilbi mõõtmete tõttu. Samuti võib uue arvesti ekraan asuda ukses olevast aknast kaugemal kilbi sees, sest uus arvesti on õhem kui niinimetatud kettaga arvesti.

Kui tarbija soovib näite kontrollida, milleks tal on Rahi sõnul igati õigus, saab ta näitu vaadata, kui on kilbi avanud.

“Juhul kui selleks on vajalik kilbi võti, mida kliendil ei pruugi olla, tuleb selle puhul kokku leppida korteriühistu või maja haldajaga, sest kortermaja elektrikilp, millesse uued arvestid paigaldatakse, kuulub kinnisvara omanikule ja omanike esindaja on reeglina ühistu,” selgitas programmijuht ja avaldas lootust, et sellistes olukordades aitab lahenduse leida korteriomanike ja korteriühistu koostöö.

Veel juhtis Mait Rahi tähelepanu, et arvesti ei muutu kohe paigaldamise hetkel kaugloetavaks ja seetõttu tuleb harjumuspäraselt jätkata näitude teatamist. Elektrilevi annab eraldi teada, kui arvesti on viidud üle kauglugemisele.

Kui kokkulepped korteriühistuga ei ole võimalikud, saab kasutada prognoosnäite. Arvestades kliendi tarbimisajalugu, prognoosib Elektrilevi kuu tarbimise, mille alusel esitatakse kliendile arve.

Prognoosnäitude alusel edastatakse arveid kuni esimese näiduni, mille klient ise teatab, või kuni arvesti viiakse üle kauglugemisele või Elektrilevi töötaja võtab arvesti korralise kontrollimise käigus näidu.

Viimase ehk tegeliku näidu alusel tehakse tasaarveldus, millega seoses tekib kliendil ettemaks või tal tuleb tasuda prognoosist rohkem tarbitud elektri eest.

Prognoosnäitude alusel saab arveid ligikaudu 25% kõikidest Elektrilevi klientidest.

“Probleem laheneb kortermajades enamikul juhtudest mõne kuu jooksul, kui kogu maja viiakse korraga üle kauglugemisele ja kaob vajadus näite teatada,” lausus programmijuht.

Sarnaselt Mait Rahiga ütles ka tarbijakaitseamet tarbijapoliitika ja avalike suhete osakonna juhataja Hanna Turetski, et juhul kui kapid kuuluvad ühistule, peaks ikkagi ühistu vajadusel tagama ligipääsu arvesti näitudele.

“Üldiselt tegeleb aga elektrienergia mõõtmisega võrguettevõtja ja kauglugemise puhul ei ole tarbijal vaja näitusid enam ise võtta ja võrguettevõtjale teatada. Tarbijal võiks siiski olla võimalus soovi korral arvestilt näitusid kontrollida, et oma tarbimisest ka näiteks kuu keskel ülevaadet saada,” lisas Hanna Turetski.

Üleminek kauglugemisele tähendab, et info tarbitud elektrikoguse kohta jõuab võrguettevõtjale automaatselt kaugloetava arvesti kaudu. Seega pole enam vaja inimesel endal näitu teatada.

Võrgueeskirja järgi peavad Eestis olema kõik tavalised arvestid kaugloetavatega asendatud 2017. aastaks.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles