Majanduslanguse tõttu on tekkinud suur hulk töötuid, kellel ei ole õnnestunud tööd leida juba pikemat aega - nende tööharjumuse taastamiseks või kujundamiseks on vaja neid töö tegemisega harjutada.
Pikaajalised töötud harjutavad Käsmus töö tegemist
Käsmu Lainela puhkeküla territooriumil olid sel nädalal Rakvere ametikooli täiendusõppe osakonna projektijuhi Tiia Jürisoo juhendamisel koristamisega ametis paarkümmend naist ja meest.
Tegemist on Euroopa Sotsiaalfondi rahastatud pikaajaliste töötute tööharjutuskoolitusega. Aprilli lõpupäevil alanud 400tunnine koolitus lõpeb augustis. Eestikeelses rühmas on praegu 15 inimest Rakverest ja kaheksa Kundast. Rühma panid kokku töötukassa kohaliku osakonna töötajad. Teenusekonsultant Ülli Sinitamm ütles, et see moodustati juhtumikorraldajate soovitusi järgides.
Tööharjutuse põhieesmärk on tuua pikaajalised töötud tagasi tööturule, anda neile selleks oskusi ja julgust otsida ning katsetada. “Ka siin on inimesi, kes hoiavad ainult omaette. Ei tahagi kellegagi koos olla, aga enamik on siiski abivalmid. Kõige tähtsam on ikkagi kohalolek, et inimene tuleb hommikul korralikult tööle,” rääkis projektijuht.
Erinevad taustad
Tema sõnul kestab tööpäev esialgu viis tundi, mis sujuvalt läheb üle kaheksatunniseks. Lõuna ajal antakse osalejatele korralik lõunasöök ning nende stipendium on 18 krooni iga osaletud päeva eest.
“Inimesed on väga tublid, nad on selle paari nädalaga hästi palju muutunud ja on hoopis rõõmsameelsemad,” kiitis Jürisoo osalejaid.
Pikaajaline töötu Jüri, kes on pidanud nii autojuhi kui metallitöölise ametit, on oma sõnul ilma palgatööta pidanud hakkama saama juba viis aastat. Jürist tublisti noorem Johannes on siiani käinud abiks talunikel kivikoristustel ja muudel hooajatöödel. Mõlemad olid rahul sellega, mis neile siiamaani on õpetatud, ja töötegemine on neile samuti kontimööda.
Ka projektijuht Tiia Jürisoo oli ise pikaajaline töötu, kuid tema taust on erinev enamiku juhendatavate omast. Ühes Paide ettevõttes töötanud kõrgema haridusega personalijuht pidi alguses teisi koondama ning lõpuks koondati ka tema.
Aktiivsete tööotsingutega alustas Jürisoo mullu sügisel, saates mitukümmend CV-d, mille tulemusel kutsuti ta viiele töövestlusele, kuid tööd ei õnnestunud ikka saada. “Olen positiivse ellusuhtumisega inimene ja päris masendusse ei langenud,” ütles ta. “Aga kui minusugusel haritud ja pikaajalise töökogemusega inimesel ei õnnestu kaua tööd saada, mida siis veel teised peavad tegema,” lisas ta.
Projekt jätkub
Riigihanke võitnud Rakvere ametikooli projektis on tööharjutajatele ette nähtud erinevaid tegevusi alates kevadisest hooajalisest territooriumihooldusest ning lõpetades metallierialadega. Naisperele on põhiliselt mõeldud kätt proovida abikokana, puhastusteenindaja ja õmblejana. Tööharjutusrühm alustas oma tegevust klassiruumis, kus õpetati arvutit kasutama, tutvustati tööseadusandlust, võimaldati psühholoogilist ja karjäärinõustamist.
Ametikooli täiendusõppe osakonna juhataja Ada Väät sõnas, et tööharjutusrühmas on inimesi igasuguse taustaga - lihtsalt hätta sattunuid, kooli pooleli jätnuid, Soomes tööl käinuid, koondatuid ning alkoholiprobleemidega. Pärast selle rühma lõpetamist on projektis ette nähtud veel kaks rühma: üks Kunda venekeelsetele pikaajalistele töötutele ja üks eestikeelne Rakvere rühm.
“Tööharjutuse eesmärk ei ole kellelegi mingit ametit õpetada, vaid töötutele näidatakse võimalusi, et nad läheksid julgemalt mõnele tööturukoolitusele,” ütles Ülli Sinitamm. Tema sõnul alustas sel nädalal üks 12 töötuga tööharjutusrühm ka Väike-Maarjas.