Eelnevalt palju kära tekitanud teatriprojekt Ühtne Eesti Suurkogu on läbi ja kõik märgid näitavad, et ka ununemas, sest nüüd erutab meeli euro. Ühtne Eesti ei raputanud Eesti ühiskonda ja poliitikute kartus, et sünnib uus erakond või avanevad valijate silmad, oli ennatlik.
Esiteks nägi teatrit tühine osa inimestest ja teiseks, kas projekti teostajad ei julgenud või ei lubatud neil lõpuni minna.
Kuid mingi märgi ta ikkagi maha pani, teadvustades, et nii või teisiti on valija lõksus.
Valijal puudub valikuvabadus, sest see piiratud valik, mis talle ette söödetakse, on kellegi teise valik. Ja kui pakutu on talle vastuvõetamatu, jääb üle kaks teed: kas mitte valida või valida autsaidereid.
Kuid valima minnes valib ta neid, kelle huvisid erakonnad esindavad. Kui ta valib partei X, siis valib ta X-i rahastajad. Kui ta valib partei Y, siis valib ta Y-i rahastajad. Selle juures vaeseke ainult ei tea, kes on X ja Y.