Juba kaheksa aastat on Tervise Arengu Instituut korraldanud koolides võistlust “Suitsuprii klass”.
Juhtkiri: Suitsuvabad lapsed
15. mai 2010, 08:13
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
See, et suitsupriina püsida, tuleb teha pingutusi juba neljandas klassis, on paljude täiskasvanute jaoks üllatav ning mõnigi kergitab kulmu ja vangutab pead, sest enda nooruses ei oleks selline asi tulnud kõne allagi.
Aga tänavu sel võistlusel osalenutest umbes viiendik ei suutnud pooleks aastaks suitsetamisest loobuda.
Et ühiskond on muutunud tükk maad sallivamaks ja ükskõiksemaks, au ja häbi mõiste hägusamaks, autoriteedid sageli puuduvad ning eeskujudeks on tihti elupõletajad, siis ei olegi midagi imestada.
Politsei- ja piirivalveameti peadirektor Raivo Küüt on avaldanud meedias mõtet, et täiskasvanud on alaealiste suitsetajate suhtes liiga tolerantsed.
Jah, politsei karistab aeg-ajalt tänaval suitsetavaid alaealisi väärteokorras, kuid võõras inimene ei kipu suitsetavale teismelisele midagi ütlema ning koolid seisavad hea enamasti vaid selle eest, et lapsed kooli territooriumil ei tossaks, mis toimub mõni meeter eemal, seda ei loeta enam enda kohuseks.
Ühes hiljutises Virumaa Teataja artiklis “Õpilasi kimbutab koolistress” arutlenud psühholoogid jõudsid üksmeelselt veendumusele, et õpilastel on koolistress igasuguste asjade pärast.
Võib-olla on nad selles seisundis ka altimad suitsu järele haarama või meelemürki vastu võtma.
Et lapsed ei suitsetaks, jooks ega satuks narkodiilerite teele, peaks neil kodus olema usalduslikud suhted. Kui lastetuba on olnud hooletuses, ei hooli ka lapsed vanematest.
Suitsetav, narko- või muus joobes lapsele ei loe, et ta ema nutab (kui nutab) või isa silmad peast häbeneb. Kui ei ole hoolitud temast, ei ole talle elementaarseid asju selgitatud, ei õpi ka tema teistest hoolima.