Sularaha: mitte ainult sulidele

Sander Liivak
, rakverlane
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sander Liivak
Sander Liivak Foto: Erakogu

Eesti meedias on mõlgutatud mõtteid sularaha käibelt kadumisest. See on kahe otsaga asi, nagu paljud digireformid. Rahavedudest loobumine säästaks mootorikütust ja keskkonda, rääkimata hoiuruumist – täpselt nii nagu laserplaatide asendamine heli- ja videofailidega ning paberraamatute ja ajalehtede asendamine digitaalsetega.

Igast kaardimaksest ja pangaülekandest jääb jälg, mida saab vajadusel kasutada kohtus tõendusmaterjalina. Pealegi väheneks varimajandus – alates remondi- ja ehitusmeestest ning lõpetades salasuitsu- ja narkoäriga. Pole küll teada, kas see vähenemine suurendaks riigi maksutulu.

Kui väikeses Eestis kehtiks kroon, oleks meil lihtne sularahast loobuda. Paraku kuulub meie maa juba kolmandat aastat suurde euroalasse. Euroopa Keskpank ei loobu kindlasti lähemal ajal sularaha ringlusest, sest vaevalt on igas Korsika kõrtsis ja Sardiinia külapoes kaardimaksed sama populaarsed kui Eestis ja Soomes. Näiteks Sitsiilias on kombeks münt rõdult köie otsas korvis alla lasta ja värske leivapäts üles vinnata. Rootsil on rahvusvaluuta veel alles, nii et neil oleks sularahast loobuda lihtsam. Eeskuju annab Stockholmis asuv ABBA muuseum, mis ei võtagi külastajatelt sularaha vastu.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles