Sotsiaaldemokraatide ning Eestimaa Rahvaliidu juhtide lootus leivad ühte kappi panna luhtus.
Juhtkiri: Rahvaliidu juhid leidsid ämbri
Eesmärk oli ju üllas – saada järgmistel riigikogu valimistel rohkem hääli ja selle kaudu võimu juurde pääseda. Ilus nimigi oli juba välja mõeldud ning asi vajas ainult formaalset vormistamist.
Kuid ootamatult selgus, et rahvaliidu juhtkonnal ei olnud aimugi erakonnas valitsevatest meeleoludest ning mitte kõikidel maakondlikel organisatsioonidel, sealhulgas Lääne-Virumaa omal, polnud tahtmist alla neelatud saada.
Massid hakkasid mässama ja pühapäevasel Eestimaa Rahvaliidu kongressil hääletas 172 delegaati liitumise poolt ja 239 vastu.
Küllap on need järgmise aasta riigikogu valimised, mis rahvaliidu juhid tegutsema panid, sest praeguse populaarsuse juures ei ole erakonnal riigikogusse asja.
Eks võim ning sellega kaasnev raha tekitavadki poliitilisi tõmblusi nii roheliste kui rahvaliidu juhtkonnas.
Kui rohelised on omavahelistes arveteklaarimistes läinud lausa ukse näitamiseni, siis rahvaliitlastel pole suhted esialgu veel päris inetuks läinud, kui rusikakangelase tegu välja arvata.
Juhtkond eesotsas esimehe Karel Rüütliga ilmselt ühinebki kokkulepitult sotsidega, sest neil on kõrged kohad valimisnimekirjades broneeritud.
Teine osa, kes ei näe samuti rahvaliidu nime all võimalust eduks, teeb diili keskerakonnaga.
Rahvaliit on valdavalt tegevpõllumeeste-talupidajate liit, st koondab neid, kellele läheb korda maaelu ja selle tulevik, ning kui erakond suudab leida endale juhid, kes on võimelised esindajaid riigikogusse viima, on tal tulevikku, vastasel juhul ootab teda lähiaastatel hääbumine.
Lääne-Viru maavanem Einar Vallbaum õnnitles rahvaliitu, et see otsuse- ja tahtekindlalt põllumajanduse ja maaelu eest seisab, kuid samuti kogu Eesti poliitilist elu rikastab.