Rahvaliidu liikmed otsustasid Jõhvis, et ühinemisleping Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga lükatakse tagasi. Kongressil osalenud neljasaja neljateistkümnest delegaadist pooldas lepingut vaid 172.
Rahvaliit ajas vanad vankrid lagunevale teele
24. mai 2010, 19:46
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Osa rahvaliidu naisliikmeid tervitas hääletustulemusi sõjatantsuga, osa rahvaliitlasi saatis erakonna esimehe Karel Rüütli kongressi lõpus kõnepulti iroonilise hõikega “Dadaa, Karel!”.
Nõuti ka esimehe kohest tagasiastumist. Rüütli kongressil oma ametit maha ei pannud, lubades teisipäeval, juhatuse erakorralisel koosolekul, teha poliitilise avalduse.
Hiljemalt juulikuus aga peetakse taas rahvaliidu erakorraline kongress. Seega oli ühinemise poolt veidi enam kui kaks viiendikku, ent ühinemislepingu heakskiitmiseks on vaja kahe kolmandiku delegaatide heakskiitu.
Kongressil peeti üsna tuliseid kõnesid, kuid algus oli soliidne. Karel Rüütli ja hulk teisi rahvaliitlasi surus kätt erakonna endisel esimehel Villu Reiljanil, kes sai pühapäeval viiekümne seitsme aastaseks.
Rahvaliidu auesimees, president Arnold Rüütel, kritiseeris ühinemist sotsiaaldemokraatidega, väites, et ainus kriis erakonnas on juhtimiskriis. “Isiklikud huvid ja poliitilised ambitsioonid on tõusnud esiplaanile erakonna huvide ees.
Samas pole piisavalt suudetud teavitada üldsust meie visioonist ja meie tegevuse positiivsetest tulemustest,” ütles Rüütel. Ta lisas, et punane roos ja rukkilill ei sobi kuidagi kokku.
Vana idee
Sotsiaaldemokraatide volikogu liige, Euroopa Parlamendi saadik Ivari Padar aga meenutas, et kahe erakonna ühinemise idee on juba üsna vana, pärinedes 2004. aastast.
“Teile peaks teada olema, et rahvaliidu juhid Arnold Rüütel, Villu Reiljan ja mitmed teised poliitikud on eri aegadel teinud ettepanekuid kahe erakonna tihedamaks koostööks ja ühinemiseks ning SDE juhtkond on need alati tõsiselt läbi kaalunud. 2005. aastal jõutigi esimeste läbirääkimisteni,” sõnas Padar.
Erakonna esimees Karel Rüütli rõhutas korduvalt, et kahe suure erakonna ühinemine looks alternatiivi keskerakonnale ning reformierakonna ja IRLi koalitsioonile. Rüütli sõnul takistavad Eesti poliitika arengut isikute ja põlvkondade vastuolu.
“On kurb, et poliitilisel maastikul ei suuda mõned isikud vaadata kõrgemale ja kõike seotakse personaaliaga. Arvan, et Eesti poliitiline kultuur on veel habras ja noor,” lausus ta.
Karel Rüütli väitel mõjutas erakondade ühinemist rahvaliidu vana kaardiväe sõnaosavus. “Kui teed lähevad halvaks, tuleb vanad vankrid välja ajada,” tsiteeris Villu Reiljan Konstantin Pätsi. Kas vanad vankrid Pätsi ajal ka üle kändude ja kivide kohale viisid, jättis Reiljan meenutamata.
Kui Karel Rüütli hinnangul võidavad ühinemislepingu tagasilükkamisest reformierakond ja IRL, siis kongressil külalisena viibinud entsüklopedist Hardo Aasmäe on seisukohal, et peavõidu haarab Edgar Savisaar, kes tagab endale valijameeste hääled järgmistel presidendivalimistel.
Villu Reiljanile oli kongressi lõpus põhjust soovida õnne nii sünnipäeva kui ka rahvaliidu iseseisvana jätkamise puhul.
Reiljani ütlusel oli kongressi otsus juba enne selle vastuvõtmist teada. “Keskerakond ei võitnud sellest midagi.
Sellest võitis ikka rahvaliit,” kinnitas Reiljan.
Kui palju rahvaliidu praegusi liikmeid astub sotsiaaldemokraatlikku erakonda, kui palju keskerakonda ja kui palju jääb rahvaliitu, on Karel Rüütli arvates vara öelda.
“Seda on täna veel vara öelda, enne tuleb esimesed emotsioonid maakonna- ja linnaühendustes läbi seedida ja siis me oleme ka targemad. Kindlasti on paljud inimesed rahulolematud ja ei soovi sellisel moel jätkata,” ütles Rüütli.
Põlvkonna kaotus
Põlvkondade vastuolust rääkinud Rüütli ei võta kaotust kongressil oma põlvkonna kaotusena. “Ma ei võtaks seda nii. Me pakkusime oma alternatiivi välja, kongress seda heaks ei kiitnud. See on erakonna otsus ja seda tuleb austada.”
Rahvaliidu auesimehe Arnold Rüütli sõnul on rahvaliidu iseseisvana jätkamine aus eriti maarahva suhtes.
Kongressil esinenud sotsiaaldemokraadist europarlamendi saadik Ivari Padar ütles, et praeguses riigikogus on ainult kolm tegevpõllumeest, kellest kaks on
sotsiaaldemokraadid.
Kui saalis jäi pärast hääletamistulemuste selgumist peale võidurõõm, siis kongressilt lahkujate seas oli ka pettunuid.
“Kellega me iseseisvalt jätkame?” küsis üks Lõuna-Eesti rahvaliitlane. Iseseisva rahvaliidu pooldajad on aga kindlad, et üheksa ja poole kuu pärast on rahvaliit taas riigikogus.