Kui miski muu enam ei aita ...

, peatoimetaja asetäitja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pilt on illustratiivne.
Pilt on illustratiivne. Foto: Sille Annuk.

“Mäletan, et kõik kohad valutasid, tööd ei suutnud enam hästi teha, magada ei saanud, astma vaevas,” meenutas Laekvere rahvamaja juhataja Õilme Lainesaar aastatagust aega enne maovähendusoperatsiooni, mil naine oma suhteliselt lühikese kasvu juures ligemale 140 kilogrammi kaalus.

Ta rääkis, et pole õigupoolest kunagi eriti kõhn olnud, aga kontrolli alt väljus olukord just viimastel aastatel kultuuritööd tehes.

“Kultuuritöötajana toitusin väga ebakorrapäraselt, sõin siis, kui aega sain, ja seda, mis kätte juhtus,” nentis Õilme Lainesaar. Sellisel moel kogunenud kaal hakkas põhjustama muid tervisehädasid. “Proovisin kõikvõimalikke dieete, ent kasu polnud millesti,” ütles ta selgituseks, miks koos arstiga viimaks maovähendusoperatsiooni kasuks otsustati.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles