Kohalikke meeneid turistile napib

, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rakveret ja Lääne-Virumaad tutvustavaid meeneid napib. Valik postkaarte ja trükiseid turismiinfokeskuses.
Rakveret ja Lääne-Virumaad tutvustavaid meeneid napib. Valik postkaarte ja trükiseid turismiinfokeskuses. Foto: MEELIS MEILBAUM/VIRUMAA TEATAJA

Vaja oleks uusi nutikaid ideid, millised võiksid välja näha Lääne-Virumaad ja Rakvere linna tutvustavad meened – turist on ajaga muutunud nõudlikumaks ja otsib kohapealt just konkreetsele paigale iseloomulikke mälestusesemeid.


Rakvere turismiinfokeskuse administraatori Andra Petrova sõnul ostavad turistid endale väga tihti midagi infopunktist kaasa.

“Kõige rohkem ostetakse postkaarte ja märke. Valitakse linna omi, maakonna omi ei ostetagi enam nii palju,” tõi ta näiteks. Veel vähem soovitakse omandada neid meeneid, mis saadaval ka teistes linnades. Üksnes Rakvere linnale iseloomulikke meeneid on Andra Petrova sõnul vähe. “See on tühi maa, mida tuleks täita,” lisas ta.

Reklaamifirma Veerev Konn on teinud kleebised, märgi, võtmehoidjad ja magnetid, mis on esimest aastat infopuntktis müügil, teised meened on juba vanemad.

“Tarva kujud on hästi populaarsed, aga igaüks ei osta sellist. Meil pole olemas tarva pil­di või templiga särke, pearätte ega poe­kotte, mida võiks osta,” tõi ta näiteks. “Küsitakse ka kinkeraamatute järele, kui otsitakse, mida välismaale mälestuseks või kingiks viia.”

Kunagi olid müügil Rakvere loosungiga “Väge täis!” T-särgid, mille järele oleks Petrova sõnul nõudlust ka praegu.

Petrova tunnistas, et punktis olev sortiment ei näita tegelikkust, sest ettevõtteid, kes tulevad oma tooteid pakkuma, on väga vähe, ning infopunktist suunatakse linna külastaja kindlasti ka käsitööpoodidesse.

Olematu valik

“Rakvere-teemalist suveniiri praktiliselt pole,” arvas käsitööpoe Marit omanik, Pika tänava käsitöölaada korraldaja Silva Rannaste.

Seda, mida turist eelistaks ja ootaks, on keeruline öelda, sest näiteks hiljuti saabus poe Viitna filiaali bussitäis Saksa turiste ja osteti ainult üks postkaart.

“Kogu aeg on probleem, et meeneid pole. Vahepeal olid müügil väiksed tarvad, kuid nüüd pole ka neid juurde saanud. Meeneprobleem on tõsine,” arvas ta.

Mariti poest on leida küll imeväikseid T-särke ja mobiilihoidjaid “Väge täis!” logoga. Samuti võtmehoidjaid ja Avo Seidelbergi magneteid Rakvere vaadetega. Lisaks kohalik käsitöö.

“Laadalt äkki leiame midagi,” on Rannaste sõnul 12. juunil algavale Pika tänava käsitöölaadale tulemas mitmeid huvitavaid kauplejaid.

Rakvere linnakunstnik Jule Käen oli positiivsem ja ütles, et olukord on vahepeal isegi paranenud. “Masu on muutnud inimesi leidlikumaks, küll neid meeneid juurde tuleb,” arvas ta.

Rakvere linna logo ja tunnuslause “Väge täis!” kasutamise peab küll linnavalitsusega kooskõlastama, kuid raha pole selle eest küsitud. Seda tehtaks vaid siis, kui tegu oleks kommertseesmärgil ja suures mahus tootmisega, aga seni pole niisugust asja ette tulnud.

“Sokid, kruusid, võtmehoidjad – neil kasutatakse logo. Aga üldiselt on õllekruusidel ja muul sellisel Rakvere linna vaated.”

Linn ei ole tootmisettevõte, seega saab linnavalitsus tootjaid ainult motiveerida ja paraku tuleb asjadele leida alati ka turustamisvõimalus.

Käeni sõnul on plaanis välja anda uus kinkeraamat Rakvere linnast, kuid selle üle läbirääkimised alles käivad.

Kinke on

Lääne-Viru maavalitsus kasutab esindus- ja tunnustuskingitustena sügisel konkursil leitud esemeid.

Välja valiti Jule Käenilt seinakell ja kruus, Georg Bogatkinilt Lääne-Virumaa kala ja savist teekruus, ASilt Regio pusle, Taali Mesila OÜ ja Tohuvapohu OÜ mesi Õite Magus ning Viru Käsitöö Salong OÜ kinkekomplekt.

Maavanem Einar Vallbaumi sõnul maakonna sümbolite kasutamist keegi ei keela, kui seda tehakse korrektselt.

Maavalitsuse sümboleid tohib kasutada ainult maavalitsus ise. “Kõik, mis tutvustab meie maakonda, on ju hea ja paljud ka küsivad enne luba. Nende [sümbolite – toim.] kasutamisel on püsitud eetika piirides,” lisas ta.

Maavalitsuse uusi meeneid kasutab Vallbaumi sõnul haridusosakond, kes suhtleb palju koolide ja lasteaedadega.

Samuti arengu- ja planeeringuosakond, kes tegeleb turismi ja välisdelegatsioonidega. Tore kink on just pusle, mis on tagasiside järgi paljudele meeldinud.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles