Aleksandr Holst: Töö kiidab alati tegijat

Aleksandr Holst
, Rakvere ­linna­volikogu ­liige, reformierakond
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ehitussektor on praegu küll madalseisus, kuid on alust arvata, et see muutub õige pea.
Ehitussektor on praegu küll madalseisus, kuid on alust arvata, et see muutub õige pea. Foto: Peeter Kümmel / Sakala

Hiljuti oli mul suurepärane võimalus kohtuda oma ala spetsialistidega, et arutleda töötuse teemal.

Huvitava vestluse tekkides mõtlesin, et siin on ideid tänastele õppuritele, homsetele tööandjatele ja töölistele. Ikka parema riigi ja kindlama tuleviku nimel.

Riigikogu liikme Tõnis Kõivu ja Lääne-Virumaa töötukassa juhi Ene Kesleriga rääkisime tööhõive probleemidest ja perspektiivist. Tekkis küsimus, keda on meil vaja kümne aasta pärast ja mida saame ise ära teha.

Viimasel aastal on palju räägitud tööhõive probleemidest. Lääne-Virumaa ei ole selles kontekstis erand, ka siin on töötuid, kuid ettevõtliku ja uuendusliku tegutsemisega on suudetud töötuse protsenti hoida alla Eesti keskmise.

Töötuks jäämine ei ole kellegi vabatahtlik valik. Põhjused on erinevad. Olulist rolli määrab turu vajadus ja vastavalt sellele tööliste haridus, jõudsime ühisele arvamusele.

Vaadata tulevikku

Ene Kesleri hinnangul on Eesti haridussüsteem liiga konservatiivne, mistõttu täna õpitakse ameteid, mis homme enam ei toida. “Tehtud analüüside tulemuste põhjal ennustatakse suurenevat vajadust IT-spetsialistide, biotehnoloogia, energeetika, materjali- ja keemiatööstuse inimeste järele. Püsima jäävad turisminduse, teeninduse, kaubanduse, transpordi, hariduse, tervise- ja hoolekandeteenuste osutajad. Kõige enam ohustatud sektor on tekstiilitööstus, mis ajapikku hääbub. Jaekaubandus, ehitusmaterjalide tootmine ja puidutööstus on praegu madalseisus, kuid majanduse elavnedes on oodata taastumist,” rääkis Kesler ennustatavatest trendidest lähitulevikus.

Olime ühisel nõul, et euro toob rohkem investeeringuid Eestisse, misläbi tekib siia ka enam töökohti. Valitsuse tegevused töötuse leevendamiseks on olnud konkreetsed: ettevõtluse alustamise toetus, palgatoetus tööandjatele, tööturu koolitused ja tööpraktika rakendamine. Samuti pakutakse töötuks jäänuile töötuskindlustushüvitist, töötutoetust, sõidutoetust ümberõppel ja koolitustel osalemiseks, stipendiumi ja ravikindlustust.

Tõnis Kõiv arvas, et nii töötaja kui tööandja peaks rohkem teadvustama oma vajadusi pikemas perspektiivis.

Kui vaadata kokkuvõtteid ja statistikat, on enim töötuks jäänuid põhi- ja keskhariduse omandanute seas. Kutseõppe läbinud töötute protsent on pisut väiksem, kuid mitte oluliselt. Kõige soodsam on tööturg inimestele, kes on valmis pidevalt arenema, juurde õppima ja vajadusel ümber orienteeruma.

Ene Kesleri arvates oleks lahendus vaatamine tulevikku: “Tuleks ära lõpetada koolitamine eilsetele vajadustele tuginedes. Kutseharidussüsteem peaks muutuma kahesuunaliseks, kus üks suund orienteeruks kõrgele kvalifikatsioonile, teine kõrvalerialale. Praegune süsteem on traditsiooniline ja vähe lisandväärtust tootev. Tulevik peaks olema teadmistepõhine.”

Oluline mobiilsus

Samuti on eestlased loomult paigatruud. Olles seotud oma koduga kas esivanemate pärandi või pangalaenu tõttu, ei nähta võimalust minna sinna, kus leidub tööd. Ka ei näe tööandjad võimalust pakkuda tööd teises kohas, väljaspool töökohta. Tulevik aga eeldab enam liikuvust töötajatelt ja mobiilset avatust tööandjatelt.

Julgustavalt mõjuvad sõnumid, et töötuse kasv on peatunud ja hakanud langema. Aprilli algusest on registreeritud töötus langenud 14,6%-lt 14%-le. Julgustav on ka uute töökohtade pakkumiste arv – tänaseks on neid ligi 3000, kusjuures enamik on Eestis.

Järelikult võime üsna kindlalt öelda, et riik on valinud õiged tegevused, aidates töötutel osaleda koolitustel, käia tööpraktikal, saada tööle palgatoetusega või alustada oma ettevõttega. Tänaseks on riigi abiga saanud tööd ligi 6000 inimest ning prognoositavalt kasvab see arv aasta lõpuks mitu korda. Need on reaalsed töökohad reaalsetele inimestele, kelle elu on taas järje peale aidatud.

Töötus on tegelikult ühiskonna loomulik osa. Liikumine tööjõuturul on inimlik ja vajadustepõhine nii töötaja kui tööandja seisukohalt. Riik, ettevõte ja kodanik koos leiavad tavaliselt kõige parema lahenduse. Tänased otsused mõjutavad homset.

Siinkohal peame kõik andma oma panuse parema tuleviku nimel, mõeldes haritult, avatult ja innovaatiliselt.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles