Elektrooniline aruanne teeb lõpuks töö lihtsamaks

, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Elektrooniline aruanne peaks lõpuks raamatupidajate tööd lihtsustama.
Elektrooniline aruanne peaks lõpuks raamatupidajate tööd lihtsustama. Foto: ITAR-TASS / Scanpix.

Täna on majandusaasta aruande esitamise tähtaeg. Aruande koostamise ja esitamise muutunud kord aga on põhjustanud segadust ning tekitanud tungiva vajaduse ID-kaardi järele.



Kõik firmad ning mittetulundusühingud ja sihtasutused, kelle aruandeperiood algas 1. jaanuaril 2009, pidid oma majandusaasta aruande esitama elektrooniliselt e-äriregistri ettevõtjaportaali kaudu hiljemalt eile.

Meedias on kommenteeritud, et uus elektrooniline süsteem on kasutusele võetud liigselt kiirustades ning tarkvara oli testimata.

RIKi (registrite ja infosüsteemide keskus – toim.) asedirektor, XBRLi taksonoomia töörühma juht Piret Meelind sellega ei nõustunud ning ütles, et enne kasutuselevõttu läbis süsteem põhjaliku testimisperioodi ning oli täielikult kasutuseks valmis.

Pisivigu leiab alati

“Samas tuleb arvestada, et täiesti uudse infotehnoloogilise rakenduse puhul ei suuda ka kõige põhjalikum testimine kõiki pisivigu sajaprotsendiliselt tuvastada. Seetõttu avatigi uus süsteem tutvumiseks võimalikult vara ehk aasta alguses, nii et kõigil on olnud võimalik pool aastat sellega tutvuda,” lisas Meelind.

Samuti ei nõustunud Meelind väitega, nagu oleksid esinenud sisselogimisprobleemid tingitud e-aruande süsteemi väikesest jõudlusest.

“Süsteem võimaldab korraga ettevõtjaportaalis toimetada kuni 20 000 kasutajal, seega ei ole olnud võimalik, et tekiks ülekoormus, sest sellist hulka kasutajaid ei ole süsteemis korraga sees olnud,” rääkis Meelind.

Palju segadust põhjustab ka nõue aruanne digitaalselt allkirjastada. “Probleem on, et meie inimene ei ole harjunud kasutama ID-kaarti ega tea tihti ka oma paroole,” rääkis Ecovis Vesiiris raamatupidajana töötav Mare Lindau ning lisas, et jätkuvalt on ka inimesi, kel ID-kaarti polegi.

“Seni esitatud aruannetest on 87% digitaalselt allkirjastatud,” on inimesed Piret Meelinnu hinnangul digitaalse allkirjastamise siiski positiivselt vastu võtnud.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles