Hiljuti Sõmeru lähedal Kaarli rahvamaja ostnud mees leidis lava alt sõjaaegsed granaadid ja suured lõhkemata padrunid, mis on seal tõenäoliselt vedelenud aastakümneid.
Kaarli rahvamajas tantsiti aastakümneid pommi otsas
5. juuli 2014, 17:43
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaarli rahvamaja omanik Viljar Liiva koristas eile lavaalust, kui sattus ootamatult ohtlikule leiule. Lõhkekehad asusid lavaaluse tugitala vundamendi kõrval kuiva liiva sees. Kohale kutsutud Jõhvi pommirühm viis laskemoona minema ja tegi kahjutuks.
Keegi oli kunagi peitnud lava alla kolm granaati, paki lõhkeainet ja mitu lennuki pardakuulipilduja padrunit, millel olid peal saksakeelsed kirjad ja teisele maailmasõjale viitavad aastaarvud: 1940 või 1943.
Pommirühma mehed rääkisid Kaarli rahvamaja omanikule, et hiljaaegu oli üks samasugune padrun Sillamäel poisi ära tapnud. “Sellistega võeti tanke rajalt maha,” teab relvade vastu huvi tundev majaperemees. “Kui need oleks paugu ära teinud, poleks majast järel olnud pilpaidki.”
Viljar Liiva otsis eile pärast pommi otsa sattumist metallidetektoriga kogu lavaaluse läbi ja midagi rohkemat välja ei tulnud, seega võib tulevikus laval ja lava ees end ohutult tunda.
Liiva rääkis, et ilmselt oli keegi kunagi pärast sõda selle leitud laskemoona sinna lava alla peitnud. “Igaks juhuks, et äkki läheb vaja,” märkis ta.
Sealtkandist päri majaomanik rääkis, et Vaeküla-Liival asunud ladudes hoidsid sakslased sõja ajal ešelonitäite kaupa lõhkeainet ja laskemoona ning seda tuleb veel tänapäevalgi alatasa päevavalgele. “Lapsepõlves oli sellega tükk tegemist,” meenutas Liiva ja hoiatas, et tegelikult ei tohiks keegi seda näppida.
On teada, et Kaarli rahvamaja kasutas Saksa armee Vene vangide kinnipidamiskohana.
Kolhoosiajal kuulus see aga Vinni näidissovhoosi ja oli üks rajooni tuntumaid peopidamiskohti tänu oma suurele saalile ja korralikule tantsupõrandale.
39 aastat Kaarli rahvamaja juhtinud Urve Uttendorfil polnud lava all varitsevast ohust aimugi.
Küll aga meenutas ta, kuidas on sealses saalis kuulsatele ja veel kuulsamatele külalistele vastuvõtte korraldatud.
Näiteks rääkis ta Riia VEFi banketist, kuhu kogunes üle 300 inimese. Ka oli seal kunagi koos 360 kolhooside mehaanikut üle Nõukogude Liidu.
Legendaarne Vinni näidissovhoosi direktor Heino Kallaste tõi oma sõjaaegse polgu samuti Kaarlisse pidu pidama.
“Polgu kokkutulekul olnud mehed, keda hoitud seal kunagi kinni, otsisid lava all oma nime, mis taskunoaga kraabitud, aga ei leidnud,” pajatas Uttendorf.
Jõhvi päästjate demineerimisrühma liikmed ütlesid, et tänavu on nad saanud juba 180 väljakutset. Viljar Liiva ostis hiljuti laialdase kuulsusega Kaarli rahvamaja, et sellele eluvaim sisse puhuda ja seal taas pidusid pidama hakata.
Sõmeru vallas Vaeküla tee äärde jääva punase puumaja projekteeris 1922. aastal tuntud arhitekt Ferdinand Gustav Adoff, kelle loomingu hulka kuuluvad näiteks ka Rakvere pangamaja ja turuhoone ning Tallinnas asuv Eesti Panga hoone.