Elamispinnaturg muutub euro-ootuses aktiivsemaks

, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kinnisvaramaaklerid arvavad, et märkimisväärset hinnatõusu elamispindade osas pole niipea oodata.
Kinnisvaramaaklerid arvavad, et märkimisväärset hinnatõusu elamispindade osas pole niipea oodata. Foto: Peeter Langovits

Kinnisvarabürood soovitavad elamispinna müügi­soovi korral seada realist­likke ootusi. Kuigi tehi­n­gute arv võib euro-ootu­ses kasvada, pole mär­kimisväärset hinnatõusu veel niipea oodata.


“Elamispinnaturg on aktiivne turg ja see annab maaklerile täna leiva lauale,” ütles kinnisvarabüroo Uus Maa Virumaa tegevjuht Eve Soppe.

Tehingute arv on võrreldes eelmise aasta sama ajaga küll pisut kasvanud.

“Seda, et tehingute hinnad võrreldes eelmise aasta sama ajaga oluliselt kasvanud oleks, öelda ei saa,” lisas kinnisvarabüroo Uus Maa elamispindade osakonna juhataja Margus Punane, kuid märkis, et toona polnud turg veel madalseisu jõudnud.

Aasta algusega kõrvutades on hinnad siiski natuke tõusnud, mis Punase sõnul näitab väikest ostjatepoolset optimismi.

Realistlikud ootused

Kui võtta eelmise aasta esimese kuue kuuga ja tänavu samal ajal müüdud korterid Rakveres, siis Punase sõnul on maa-ameti andmetel sel aastal leidnud uue omaniku umbes 20% rohkem kortereid, seega saab Rakvere korterite näitel rääkida mõningasest kinnisvaraturu elavnemisest.
E

namik tüüpkorterite tehinguid Rakvere linnas tehakse praegu hinnavahemikus 5000-8000 krooni ruutmeeter.

“Suurem nõudlus on korterite järele hinnaga kuni 7000 kr/m², aga alla 7000 kr/m² pakkumisi on hetkel vähe,” lisas kinnisvarabüroo Uus Maa hindaja Tõnu Kuhi.
Majade müügipakkumisi on kinnisvarabürool praegu umbes 50, parematel aegadel on olnud 70-80.

“Eelmisel aastal müüdi Rakvere linnas 13 maja ehk umbes üks maja kuus, kaks aastat tagasi keskmiselt kaks maja kuus. Ehk siis poole rohkem. 2010. aasta esimese kuue kuuga on müüdud Rakveres üheksa maja,” tutvustas Punane olukorda.

Hinnaootused on müüjatel aga muidugi kõrged. Eelmisel aastal müüdud 13 majast ületas kahe hind 2 miljonit krooni. Kui praegu loodab inimene saada üle 2 miljoni, on müük üsna vähetõenäoline. “Sel aastal müüdud üheksast majast kuus müüdi alla miljoni,” lisas Tõnu Kuhi.

Punase sõnul on väga tavaline ka see, et inimesed, nähes soodsaid majapakkumisi, soovivad maha müüa oma korteri ja osta uue elamispinna. Seda, et ka enda kinnisvara hind on vahel poole võrra langenud, ei tajuta.

Kinnisvaraturul on vähe liikumist ka äripindade ja hooneteta maakinnistute osas, kuid näiteks Jõhvis on äripinnaturg Eve Soppe sõnutsi aktiivsem kui Rakvere linnas.

Suvituspiirkondades on aga müügitegevus Margus Punase hinnangul peaaegu olematu: “Pakkumisi on palju, hinnad on korrigeeritud ja allapoole toodud, kuid tehinguid on üksikuid.”

Eurohirm?

Võimalik, et euro-ootus suurendab kinnisvara ostu-müüki. Tõnu Kuhi sõnul võib ebakindlus panna inimesi oma raha investeerima ja seega ennustab ta kinnisvaraturu elavnemist sügisest, hindade tõusu see siiski ei tähenda.
Ka Virumaa Invest OÜ juhatuse liikme Olev Rohumäe hinnangul mõjutab turgu euro-ootus.

“Praegu on see raha virtuaalne ja inimesed soovivad midagi kindlat,” lisas ta.

Temagi arvas, et tehingud jäävad sügisesse. “Praktika näitab, et otsused tehakse üsna lühikese aja jooksul.” Hinnatõusu Rohumäe samuti ette ei näe, küll võib tema meelest natuke suureneda müüki tulevate objektide arv.
Müügisooviga klientide ootused on Rohumäe sõnul väga erinevad.

“Allesjäänud kinnisvarabürood ei võta lihtsalt müüki neid objekte, mille eest soovitakse saada ebareaalset hinda.” Alati on kliendil võimalik müüa oma vara muidugi ka omal käel.

Ostmisel on inimesed võrreldes paari aasta taguse ajaga muutunud aga kaalutlevamaks ja Rohumäe väitel tuleb aina sagedamini ette, et ka ostjad ostavad maaklerilt konsultatsiooniteenust, saamaks investeeritava raha eest parimat.

ASi Pindi Kinnisvara hindaja Elina Auendorf oli samuti seda meelt, et euro on pannud inimesed rohkem oma raha paigutama.

“Meie puhul on juba maikuust näha, et inimesed on hakanud ostma. Kas põhipõhjuseks on euro tulek, ma ei anna pead,” lisas ta.Hinnatõusu koos euro tulekuga ei ennustanud ka tema.

“Seda lootma jääda oleks liiast. Mõeldakse, et äkki tuleb euro, saab kõrgema hinna, aga reaalsus on see, et ei saa.”

Sama arvas Arco Vara kinnisvarabüroo maakler Andrus Peiel, kelle sõnul on euro mõju tunda nii ostjate kui müüjate poolelt ja suuremaid summasid ta müügisoovi korral ei ennustaks.

“Juhus on muidugi pime, võid saada 12kilogrammise haugi või samas hoopis viidika,” näitlikustas ta.

Kinnisvarabüroo Uus Maa elamispindade osakonna juhataja Margus Punase sõnul mõjutab lisaks turgu seegi, et pangad on laenupoliitikas liberaalsemaks muutunud ja on tuldud kaasa üldise tendentsiga kinnisvaraturul: hindade langedes on langetatud ka laenu saamiseks vajaliku sissetuleku määra, samuti omafinantseeringu osa.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles