Karepal peatuvad Sisyphose pruut ja robotroonilised kivid

Hannes Starkopf ja Terje Ojaver naudivad Kalame talu õhkkonda, nagu ka neist ühe kunstkoopia.

FOTO: Teet Suur

Terje Ojaveri ja Hannes Starkopfi näitus Karepal Kalame taluõuel on omamoodi avalöök loodavale skulptuuripargile.


Kalame talus avatud näituse kuraator Teet Veispak räägib, et kunstisuvi Kalame talus kulmineerub 14. augustil ning selleks kutsutakse kohale tuntud performaatorid-kunstnikud. Nii on kujunenud juba traditsiooniks.

Suve juhatavad aga näitusega sisse Terje Ojaver ja Hannes Starkopf.

Plastik ja video

Tavapäraselt on näituseruumiks kasutatud nii talukompleksi õue kui ka siseruume. Hannes Starkopfi värvilised mehefiguurid on hoidmas ja kaitsmas iidseid palkseinu.

Roheline inimfiguur mõjub elumajaseinal justkui pseudoökoreklaami mannekeen ise - küll looduslähedase värvipüüdlusega, kuid materjalilt siiski tehislik. Tõlgenduse on skulptor Hannes Star­kopf jätnud vaatajavabaduseks, söötmata ette sügavat filosoofilist ideed.

“Näituseprojekti on varem eksponeeritud Deco galeriis, hea on vaadata, kuidas mõjuvad tööd maakeskkonnas või valges ja steriilses galeriis,” on kunstnik tulemusega rahul.

“Kuna olen skulptor, siis ma värvidest suurt ei jaga, kasutan on kuut värvitooni: musta, valget, sinist, punast, kollast ja rohelist. Enda kehalt võtsin vormi, millesse on valatud plastik. Ka aktikrokiid on plastikust valatud ja värvitud ning moodustavad õuele omakorda ruumi,” kõneleb Hannes Starkopf.

“Värviga on mulle alati meeldinud mängida,” võtab kunstnik kokku oma värvikasutuslembuse.

Terje Ojaveri videokunstiteose “Sisyphose pruut” pidepunktiks on kasutatud Albert Camus’ filosoofilist esseed, mis räägib inimese ja maailma vahekorrast.

Videos võitleb pruutkleidis absurdiinimene mäeküljel palliga, mis pidevalt tagasi veereb. Võistlusmängul on küll reeglid, kuid tugevalt kaldu maapind muudab kõik. Videoga samas ruumis liiguvad põrandal omasoodu kivid – plastist, robotroonilised.

“Haridus ei tohiks piiritleda kunstnikku vahendite valikul, vastupidi - see annab suurema põhja, mida kunsti teenistuseks saab ära kasutada,” on skulptoriharidusega Terje Ojaver kindel.

“Püüan hästi sulanduda keskkonda ja rõhutan alati, et see toetaks minu püüdlusi. Tuues videokunsti ehk nõndanimetatud stepslikunsti siia arhailisse keskkonda, tekkis väike tõrge: kas sobib? Kuid aeg on ilmselt muutusteks valmis. Ka tulevasse skulptuuriparki soovin teha sellise püsiteose, mis annaks edasi aja peatamise soovi ja aja olemust. Nii mõtlesingi, et miks mitte tuua siia tänapäevane meedium videokunst,” arutles Ojaver.

Kunstnik peatab aja

Terje Ojaveri sõnul peab selleks, et tekiks soov aega peatada, olema igaüks kunstnik. “See on tunnetus ja kreatiivsus, et asju uut moodi lahendada, teisiti, kui stambid ja stereotüübid seda ette näevad. Nii suudakski inimene nautida hetke ja aega peatada, lugemata Goethe luulet,” arvab ta.

“Tahan teha selle näitusega suure kummarduse meie mineviku suurtele kunstnikele ja kultuurile, sealhulgas ka Sagritsale, kes oli väga väljapaistev kunstnik - emotsionaalne, ekspressionistlik,” ütles Terje Ojaver.

Terje Ojaver
• Sündinud 13. oktoobril 1955. aastal.
• Lõpetanud 1985 Eesti kunstiakadeemia.
• Vabakutseline.
Hannes Starkopf
• Sündinud 7. jaanuaril 1965. aastal.
• Lõpetanud 1991 Eesti kunstiakadeemia.
• Skulptor.
• Anton Starkopfi lapselaps.

Tagasi üles