“Ei loe ei värv ega rass – me oleme kõik võrdsed!”

Mosambiigi inimesed ei tee nahavärvil vahet. Ühtmoodi sõbralikult ja külalislahkelt võetakse vastu kõik - nii omad kui võõramaalased.

FOTO: Erakogu

Sellise väikese luuletusega esines Nelson Mandela sünniaastapäevale pühendatud pidupäeval meie lasteaia laps Rosa. Mustvalgelt kirjutatuna on kõik ju selge, aga kuidas käib asi tegelikkuses?

Tellijale

Mosambiigis pole ma peaaegu kordagi kogenud halvustavat või kurja suhtumist. Ikka ollakse külalislahked ja avatud. Ei tea, kas keelebarjääri tõttu või lihtsalt tähelepanematusest, aga esimestel kuudel ei puutunud ma kokku ka raha või asjade palumisega.

Muidugi võib bussipeatustes kohata raha kerjavaid inimesi, ent millises linnas neid poleks? Üldiselt on aga tulnud mulle üllatusena almust paluvate inimeste vähesus.

Tagasi üles