Kalal käimine lülitab argipäevast välja

Birgit Remiküll
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vladimir Lumi.
Vladimir Lumi. Foto: Arvet Mägi/Virumaa Teataja

Pärnumaalt pärit programmeerijal on lõõgastav ja toitev hobi – kalapüük. Kadrinas elaval mehel piisab vaid õng aknast välja heita ja saak polegi enam eriti kaugel, nimelt on mehel maja täpselt järve ääres.


Üheks eredaimaks mälestuseks kalastamisest peab Vladimir Lumi kindlasti vaid mõned nädalad tagasi oma maja lähedalt Kadrina paisjärvest püütud 10,1-kilogrammist haugi, mis oli üle meetri pikk.

“Ma kujutasin algul ette, enne kui ma ta välja tõmbasin, et ta on suur, aga et nii suur, ei osa­nud mina seda ette kujutada,” räägib kalamees.

Pirakas kalapea seisab verandal trofeena, näidates oma teravaid hambaid. “Esi­mese kaalu tõmbasin pahempidi. Mul oli vene kaal, 10kilone, nii et sellele tõmbas ringi peale ja oligi korras. Järgmisel hommikul läk­sime ostsime uue kaalu,” muljetas mees. Kalast sai keedetud uhhaad ja ülejäänu marineeriti.

“Olen suuri kalu varemgi püüdnud. Peaaegu taolist haugi võisin käega katsuda, aga päris kätte ei saanud. Seepärast ongi kalapüügi juures veel üks väga oluline asi. No oskused oskusteks ja eks seda õnne peab ka ikka olema. Nagu öeldakse: õnn on ikka tugevamate poolel. Eks see õnn tuleb ise välja kutsuda, aga riistad peavad kindlasti korras ja korralikud olema,” räägib Vladimir, et hea varustus teeb juba poole töö.

Mehel endal on kalastajate kohta kujunenud välja oma terminoloogia. “Mina veel kalapüü­gi professor ei ole, mina olen rohkem õpipoisi staatuses. Siin on teised sellised, kes kirjutavad kõik ilmad üles, mis tulevad, ja tegelevad asjaga tõsisemalt,” räägib tagasihoidlik mees.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles