Igaüheõigus eeldab teistega arvestamist

Kalvi Kõva. Foto: Internet

Augustis hakkas kehtima looduskaitset ja igameheõigust reguleeriv seadus, mis on põhjustanud nii vastakaid arvamusi, kriitikat kui infomüra.

 Seega väärivad üleseletamist seadusesätted, mis täpsustavad ja üksjagu ka muudavad inimeste looduses liikumise korda. Igameheõigus lähtub põhjamaisest arusaamast, et loodus on rahva, meie kõigi ühine vara, millest igaühel on õigus osa saada. See õigus paneb samas kõigile – matkajatele, loodushuvilistele, marjulistele-seenelistele ja mõistagi maaomanikele kohustuse ümbritsevat keskkonda hoida.

Erinevalt varasemast, mil tähistamata ja piiramata eramaal võis viibida päikesetõusust päikeseloojanguni, lubab uus seadus eramaal ööpäev läbi olla. Siin kehtivad küll mitmed olulised tingimused ja erandid. Iga mõistlik matkasell või metsas jalutaja teab ju, et ta ei tohi minna maaomaniku õuemaale või maatükile, mida sealsed elanikud aktiivselt kasutavad. Ning loomulikult tuleb igati austada teiste inimeste kodu puutumatust ja privaatsust. Võõral maatükil viibides ei tohi häirida kellegi kodurahu, lärmi teha ega teiste vara kahjustada, näiteks tallata vilja või aedvilja. Kui nii peaks minema, siis on maaomanikul õigus nõuda kahju hüvitamist.