Laudlina kõneleb kaduvuse püsivusest

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Rakvere teatri peakunstnik Eveli Varik mõtestab inimest ajas oma lähedaste kaudu.

FOTO: Meelis Meilbaum

“See on kadunud asjade hulgas,” tavatses öelda vanaema, kui midagi pingsalt otsiti. Näituse “Kaduvad” keskne laudlina on näituse eel kuhugi kadunud. Aga pildid ja lood seintel.

Eveli Variku näitusel “Kaduvad” Rakvere teatri väikeses majas peaks rääkima suguvõsa rahutut lugu uhke ristpistetikandiga laudlina. Kuni originaali leidmiseni kõneleb laudlina teoste kaudu, millel ta digigraafika vahenditega vanade fotodega ühte sulanud, ja tekstide kaudu, põimudes Ariadne lõngaks juurte ja eelkäijate juurde.

““Kaduvad” räägib lugu laudlinast, mis käib käest kätte vanaemalt emale ja emalt tütrele ja tütrelt tütretütrele. Asjad elavad inimesi vahel üle. Asjadel nagu inimestelgi on oma saatus. Paljud minu lähedastest on selle laudlina taga pidulauas istunud. See lina on justkui side inimeste vahel. Näitusel seon selle linaga enda lähedaste lood kokku. Lugusid on mitmeid ja nii mõnedki lood räägivad armastusest, elust, tegemistest ja kaduvikust,” kõneles Eveli Varik.

Tagasi üles