Eesti toit – kas jääme rukkirahvaks või liitume friikartuli austajatega?

Ivari Padar. Foto: Liis Treimann.

Kohalik toit on oluline osa meie kultuurist ja identiteedist ning täpselt nõnda, nagu panustame oma kultuuri hoidmisse ja arendamisse, tuleb teha seda ka toidu puhul. Selles tegevuses on põllumeeste, töötlejate ja tarbijate arusaamade ja jõudude ühendamine A ja O, kirjutab põllumajandusminister Ivari Padar.

Kõike huvipakkuvat tuleb loomulikult maitsta, kuid on oluline, mida ja kuidas me väärtustame. Iga rahvas ütleb, et tema köök on parim. Eesti jaoks tähendab see, et eelkõige peame ise oma Eesti toidust lugu pidama ja seda tarbima. Ning eriti oluline on kasvatada seda usku ka laste ja noorte seas, sest just nende tulevastes otsustes on kinni, kas jääme rukkirahvaks või liitume miljonite friikartuli ja nisu austajatega. Statistika annab siin juba praegu põhjust väikeseks murekortsuks.

Seetõttu on au- ja südameasi pakkuda nii noorteüritustel kui igapäevase koolilõunana Eesti toitu. Nõnda tegime ka viimasel laulupeol, sest kus peaks Eesti toit veel olema kui mitte eestimaalaste ühistel tegemistel. Kuid ka vanemad saavad pöörata laste tähelepanu toidu päritolule ja kasvatada oskust hinnata kodumaist toitu.